KOMMENTEERI

Kahel eesti naisel on 2021. a hooajal plaanis tõusta Džomolungmale (Everestile). Mõlemal on tõusu vältel kavas kasutada lisahapnikku. Lisahapniku kasutamine on tänapäeva kõrgalpinismis tavapärane. Samas muudab see mägironimise iseloomu kardinaalselt, andes sellele täiendava turvalisuse puhvri ning muutes pingutuse mõõtu.   

Mis on siis lisahapnik? Milleks seda vaja on ning ehk kõige huvitavam, mis on selle efekt inimese organismile? 

Merepinnal on atmosfääri rõhk (õhurõhk)  1013,25 millibaari ehk 101,325 pascalit või 1 atm ehk 760 mm elavhõbeda sammast. Hapnikku on õhus 20,9% ehk osarõhuna 21,136 pascalit. Hapniku osarõhk on konstantne sõltumata kõrgusest. Kõrgusega aga väheneb õhurõhk ja seeläbi ka muutub kättesaadava hapniku maht väiksemaks ehk õhk muutub hõredamaks. Hõredama õhu sees on ka see konstantne 21% hapnikku hõredam. Lühidalt ehk n.ö pärisõhku on vähem. Hea internetipõhine kalkulaator on leitav siit.

TABEL Õhurõhu muutusest tulenev hapniku koguse vähenemine. 

Mäed on enamasti konstantse kõrgusega, kui just aegajalt mõnda kõrgemaks või madalamaks ei mõõdeta. Samas inimese organismile ei ole füüsiklaine meeter kõrgusesse sama ekvaatori lähedal ja pooluste lähedal. Õhu tihedusest tulenevalt on eri laiuskraadidel asuvad sama kõrgusega mäed inimese organismile erinevalt talutavad. Troposfäär on ekvaatori juures u 17 kilomeetri paksune ja poolustel 9 kilomeetrit. Külm õhk on soojast õhust tihedam ja raskem s.o vajub allapoole, seega on samal mäel näiteks talvel antud kõrgusel vähem hapnikku, kui antud kõrgusel suvel. Mida pooluse  poole seda madalam on õhurõhk. Temperatuur on külmem põhjapoolsetel laiuskraadil, sellest tulenevalt on ka põhjapoolsed mäed sama füüsikalise kõrguse juures “baromeetriliselt” kõrgemad, kui lõunapoolsed. Oluline on, et millisel laiuskraadil mägi asetseb ja kui külm on õhutemperatuur. 

Everesti tipus on õhurõhk kolmandik merepinnal olevast ja seega on kättesaadav ainult kolmandik hapnikust. Kolmandiku hapnikukogusega on raske olla ja toime tulla füüsiliste katsumuste ning madala temperatuuriga. Selleks, et muuta olukorda organismile kergemaks, kasutatakse lisahapnikku.Lisahapniku tarbimisega saavutab mägironija kaks eelist: (i) vähendab tuntavat “baromeetrilist” kõrgust; ja (ii) kuna veres on rohkem hapnikku, väheneb ka külma tunne. 

Kokkuvõtvalt Thomas F. Hornbein ja Sumneri 1962 aastal arvutatu lisahapniku mõju kohta. Joonis pärineb Uphill Athlete lehelt  

Hornbeini arvutuste kohaselt tundub Everesti 8850 meetri kõrgune tipp lisahapniku tarbimise korral 4 liitrit minutile maksimaalsel töökorral umbes 7200-meetri kõrgusena. (Näiteks PERHI-s antakse covidi patsiendile 3-4 l/min lisahapniku üle selle läheb juba tervisele ohtlikuks) 

Täiendava tähelepanekuna toob Uphill Athlete  välja ka mägironija füüsilise suuruse. Suurema inimese korral s.o ka suurema kopsumahu korral, ei täida peale voolav lisahapnik sama mahuga kopsu, mis väiksema mägironija puhul. Näiteks 4 liitrit minutile on  väiksema kasvuga inimese puhul rohkem, kui suurema kasvuga inimese puhul. 

Enamlevinumad lisahapniku süsteemid on Poisk. Isegi kui Poisk maske ei kasutata, on enamik kasutatavatest balloonidest pärit neilt. TopOut ja Summit Oxygen (https://summitoxygen.com/)  on võimelised andma 6 liitrit puhast hapnikku minuti kohta. 

Jim Gile 8K Peak Technologies’t on teinud tõsisemat matemaatikat ning arvutanud välja erinevad stsenaariumid lisahapniku mõjust. Arvutused jõuavad samale järeldusele Hornbeini ja Sumneriga. Ta võttis aluseks n.ö tavapärased lisahapniku voolu hulgad ühest (1) kuni nelja (4) liitrini minuti kohta ja valis hingamise mahud 50, 30 ja 10 liitrit minutile, mis esindavad rasket ronimist, tavapärast ronimist ning magamist. 

Tulemused on järgmised, teisendatud KES poolt meetritesse. Tabelid originaalis https://cdn.shopify.com/s/files/1/0517/2193/files/SupplementalOxygenCalculations.xlsx?1001 :  

Hingamise minutimahu juures 50 l/min, mis esindab rasket ronimist kõrguses, lisahapniku vooluga 4 l/min, tundub Everesti tipp 8850 m nagu 6200 m (19,700 feet)

Hingamise minutimahu juures 30 l/min, mis esindab tavapärast ronimist, lisahapniku vooluga 4 l/min, tundub Everesti tipp (8850 m) nagu 4953 meetri kõrgusel (16,250 jala).

Hingamise minutimahu juures 10 l/min, mis esindab kõrguses magamist, lisahapniku vooluga 2 l/min, tundub magamine 8016 meetri (26 300 jala) kõrgusel, mis on Everesti lõunapoolse marsruudi 4. laager, nagu magaks 2837 m kõrgusel. Samas tavaliselt magatakse 0,5 – 1 l/min hapniku vooluga. 1 liitri puhul oleks C 4 magamine nagu 4702 m ehk sada meetrit vähem kui Mont Blanc tipp (4808). 

Veel kõrgeid mägesid kus eestlased lisahapnikuga käinud on ja Jim Gile arvestuslike tabelite kohaselt oleks nii. 

K2 tipp (8611 m) hingamise minutimahu juures 50 l/min, mis esindab rasket ronimist kõrguses, lisahapniku vooluga 4 l/min, tundub tipp 5766 meetrit ja 2 l/min 6657.

K2 tipp (8611 m) hingamise minutimahu juures 30 l/min, mis esindab tavapärast ronimist kõrguses, lisahapniku juurde vooluga 2 l/min, mis võiks tõusu puhul reaalsem olla, tundub tipp 6053 meetrit.

Manaslu eeltipp (8152 m) hingamise minutimahu juures 30 l/min, mis esindab tavapärast ronimist kõrguses, lisahapniku juurde vooluga 4 l/min tundub 4180 meetrit  ja 2 l/min 5561 m.

Numbrid on üsna kainestavad.  Tuleb kindlasti arvesse võtta, et päriselu ja arvutused on eri asjad ning ühegi tõusu vältel ei tarbi keegi kontstantses koguses lisahpniku ega maskid-aparaadid tööta sama efektiivsusega. Seega võivad tegelikud asjaolud mäel olla teised. Mäletamist mööda rääkis Alar Sikk, et tal sai kas tipus või tipu lähistel laskudes lisahapnik otsa, ilmselt sellepärast, et sadulas sigareti süütamisele osa ära kulutas. Ning mäe otsa tuleb ikka ise ronida, lisahapnik sinna iseenesest ei vii. 

Loomulikult kaasneb lisahapniku kasutamisest johtuvalt täiendavaid riske, selle lõppemise korral, eriti kui tegemist on olnud suure l/min kasutusega jääb alpinist ohu olukorda, kuna ei ole kõrgusega piisavalt aklimatiseerunud, jne. 

Näiteks Abramov oma ekspeditsioonil põhja poolt kasutas taktikat, mille puhul kliendid magasid iga öö uuel kõrgusel sh. baaslaagris lisahapnikuga 0,5 l/min. Seda eesmärgil, et uuele kõrgusele tõustes anda organismile võimalus puhata, tehislikult madalamas kõrguses ja tõusul alates 7000 meetrist. Tiputõusul oli kasutada 3 ballooni st 8300 meetri laagris, millest jätkus 12 tunniks ehk 3 l/min.  „Ген высоты, или как пройти на Эверест» (https://www.youtube.com/watch?v=_BXuxeuT8ms&t=203s

 

Täiendavat surfamist

https://www.hprc-online.org/physical-fitness/environmental-extremes/acclimatize-high-altitude-deployment 

https://www.altitude.org/high-altitude 

https://eestiarst.ee/maestikuhaigus/ Marja Poots

KOMMENTEERI

Tänud kõigile osalejatele,., kaasaelajatele ja Matkamaailmale 

NimiKohtStardiaegI vaheaeg. Rehviga jooks + tugiköiel tõus, laskumineII vaheaeg. Rehviga jooks + drytoolLõppetamise aeg Puhas aegTrahvidLõpuaaeg
Lauri E111:1511:30:0711:43:3711:56:08 41:08
Ain Rästa211:0011:15:3011:32:4511:52:2652:265 minutit, lahtikukkumine rada 557:26
Sven Oja311:4211:5712:25:3112:41:4159:41
Madis Reinuägi413:0013:20:2713:40:2713:56:3756:375 minutit, lahtikukkumine rada 51:01:37
Meelis Luukas513:4514:0914:33:3014:50:371:05:371:05:37
Priit Külaots612:4013:05:3213:26:4513:46:361:06:365 minutit, lahtikukkumine rada 51:11:36
Helmi Marie L713:2613:49:1914:14:4514:34:281:08:285 minutit, lahtikukkumine rada 21:13:28
Indrek Viks811:5512:13:4512:5513:14:351:19:3510 minutit, lahtikukkumine rada 2 ja 51:29:35
Erkko K.914:0714:31:20DNF
Kristjan-Erik Suurväli1014:4415:03:3115:19:3815:32:3248:28Rajameister48:28

KOMMENTEERI

Ilmar Priimets (29. november 1935 – 9. mai 2018) on eeskujuks mitmele alpinistide põlvakonnale. Mäletame teda entusiastina ja alati abivalmis inimesena. Primka andis nõu meie tegemiste jaoks Pobedal, Marx-Engelsi ekspeditsioonil ja mujalgi. 

Nooremad teavad Primkat peamiselt selle tõttu, et ta on ainus Eesti alpinist, kes on tõusnud Pobeda (7439 m) tipule.

Mõned fotomeenutused

I.Priimets.nr 14.september 1983

VokrukSveta_5_mai_1985

KOMMENTEERI

Hinnad on erakordselt odavad, tulu läheb heal otstarbel. 

Kõrgmäestiku saapad Everest Millet nr 43 1/3. Vana mudel, aga super korras. Hind 200 euri. 

(vt ka https://www.trekkinn.com/outdoor-mountain/millet-everest-summit-goretex/126425/p)
20171113_214923 20171113_215151 20171113_215207 20171113_215223 20171113_215234 Millet Everest

Tuulekindel fliisjakk /softshell Mountain Equipment suurus L (Kristjan-Erikule õlgadest ja rinnast kitsas). Tipp topp korras. Hind 15 euri

20171113_215406 Mountain Equipment

Püksid ISC suurus 52 sobivad nii mäkke, kui ka sohu, kogu külje pikkuses avatavad. Kasutatud. 10 euri. 

20171113_215504 20171113_215545

 

ISC Test Team kapuutsiga softshell jakk nr 52. (Kristjan-Eriku suurus). Kasutatud 10 euri.

20171113_220140 20171113_220126

Koorikjakk ISC nr 52, teibitud ja puha, hea kerge. 15 euri.  

20171113_220220 20171113_220205

 

Kui huvi on kirjuta või helista Kristjan-Erikule, kristjan.erikATalpinsim.ee

 

 

KOMMENTEERI

Jaksu. Treening toimub! Kuna hulk huvilisi on Hispaanias vertikaalsetel väljakutsetel, lükkub Kevadjooks 5 päeva edasi ja toimub 6. mail, laupäeval. 

Trass on teada tuntud Liiapeksi-Aegviidu matkarada. Tähistatud. Ametlikuks pikkuseks 32 kilomeetrit.

Hoiatus!

Jooks toimub "isehakkamasaamise" meetodil. Joogipunkte, ega korraldustoimkonda ei ole. Rajal meditsiinilist abi ei pakuta, läbimine omal riisikol. Rada on RMK poolt liiga ilusaks tehtud ja päris metsik elamus ei ole. Võimalus läbida rattal. Hoiatus, võib olla üsna palju veeretamist-tassimist!

Kuivad riided ja sokid (jalanõud) tuleb endal kaasa võtta ja seljakotis tarida. Pesemise võimalus on Aegviidu piiril olevas Mustjões, mis tähistab lõpppunkti. Vana link.

Start on Liiapeksi poolsest otsast umbes kell 8:50.

Transport algusesse buss nr 363 (Taisto Liinid OÜ). Väljub Bussijaamast platvorm 5, kell 7:45 Loksa teel on kell 8:27, hind 3,50 euri (kella 9ne buss on pisike sinna ei mahu kõik peale)

Transport tagasi rongiga, kell 13:06, 14:11 pilet 3,00.

Jooksu läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi olenevalt tempost.

KOMMENTEERI

​Üllar ja Tiina teavitavad Tadžikist. Korzenevskaja tipp tehtud (10 aastat alpinism.ee ekspetsist). 06.08 baaslaagris. Ilmaolud keerulised. Tervised korras, kõik hästi. 

Sellest võiks järeldada, et Somoniga on olukord keeruline.

1 Kommentaar

Tervise arendamise päev baaslaagris 4200 peal.

Joosu teavitab. Põnev on, mitte sittagi ei näe, jõulud lumepilves.

Ilmateade näita homme hommikuks lühidalt varianti lennuks ja siis järgmine on 09.08. Samas eks nad lendavad rohkem silmnägemise järgi ja Švitsi ilmateade ei pruugi tähendada tõde.

KOMMENTEERI

Baaslaagrist kõrgemal mäel ühtegi alpinisti ei ole.

 Kõik laskusid väiksemate või suurtemate emotsioonidega alla. Joosu sõnutsi nii laviiniohtlikku laskumist pole tal veel olnud. Öösel tuli 30 cm lund juurde. 

Vene grupp oli ka väiksema liuga kaela tulnud. Ruslan sai liustikul raja otsimise võlusid ning paar 4 korda praos olla. Liustik oli ühtlase paksu lume all, allapoole põlve polnud kusagil. 

Täna õhtuks ajas uued pilved ülesse.

Homme tullakse teise lennuga välja Karakarasse. 

KOMMENTEERI

Grupp tõusis Dikiy kurule. 5200-5300 meetri kõrgusel. Päev oli raske. Joosu sõnutsi vallandusid 20-30 kraadistel nõlvadel laviinikesed ja laviinid. Lume tekstuur on peal koorik ja alla kuni meeter pehmet puuderjat lund ja palju. Ka õhtuse side ajal sadas hoolsalt juurde. Hommsed variandid on kas koos venelastega minna rada tegema või mitte. Ilmaennustus näitab järgmist portsu lund 5 augusti õhtul ja seejärel tugevat sadu 6, 7 ja 8 august. 9 ja 10 august on mõõduka sajuga, aga tuulisem. 11 august, mis küll täpse prognoosi jaoks juba kauge, jälle tugevam sadu.

Selget ilmaakent ei paista.

Seega otsustati laskuda homme baaaslaagrisse, kuna edasiseks töö tegemiseks laviinioht liiga suur. Homme, kui rada veel ees peaks grupp jõudma baaslaagrisse, kui rada enam ei ole on võimalik veel ööbimine liustikul. Igaljuhul tuleb jälle raske päev.

Tõenäosus, et enne väljalendu uuesti mäele ja tippu jõutakse on kaduv-väike.

Sellised siis seekord uudised.

KOMMENTEERI

Hei. Hani punt jõudis 02.08 hilisõhtul tervelt Karakoli. Kahjuks ei ole praeguse seisuga  keegi põhja poolt tippu jõudnud ja ei jõudnud ka meie (lôunast 2 prantslast said hakkama). Pluss Gleb Sokolov 26.07.2016. Ilmaolud sel aastal kehvad. Sajab lund ja sajab palju. Tervist oli. Jõudu oli. Aklimatiseerumine oli suurepärane, seltskond super. Paraku jooksis ilmaakent oodates aeg otsa ja lumesadu ei tahtnud lõppeda. .Lauri Stern

 

 

20160731_112550

 

Kommunismilt poolakatelt uudis, et ilm väga lumine ja kehva, mis tähendab et Üllaril ja Tiinal ka võib olla raskusi. Russianclimb.com teavitab

30 июля, 2016 Пик Коммунизма. Проект "Высота" Вчера все группы начали восхождение. Ночевали на 5300. СИльный снегопад.

Анджею пришлось поменять планы. "К сожалению, погода значительно ухудшилась. Завтра, в день когда я планировал восхождение, ветер будет дуть порывами до 70 км/ч. Очень большая проблема с видимостью и я перенес восхождение на понедельник", - сказал вчера Анджей специально для RMF FM. "В воскресенье вечером буду работать до третьего лагеря, а оттуда уже штурм вершины. Этот план кажется наиболее же разумным. Ветер значительно ослабеет, и, главное, будет солнечная погода, которая очень нам нужна"