Hiina

KOMMENTEERI

Jõudu. Ajaloolise korrektsuse huvides avaldan 16.08 Postimehele saadetud pressika täies mahus.

"27. juulil 2010 tõusis Eesti alpinismigrupp Kristjan-Erik Suurvälja juhtimisel koosseisus Priit Joosu, Priit Simson, Marko Aasa,  Jaan Sibul, Siim Kadak ja Argo Mere Hiinas Kun-Luni mäestikus Koktak liustikukõrval asuvale tipule 6045 mööda uut marsruuti. Marsruudi raskuskategooriaks Vene süsteemi järgi 2B-3A. Argo Mere laskus tipult suuskadel kuni vahelaagrini 5800 m kõrgusel.  Esmatõusu tipule tegid Soome alpinistid aastal 2008. 

 
3. augustil 2010 kell 11.42 tegid esmatõusu Qontagn liustiku kõrval asuvale tipule 5202 Marko Aasa, Priit Joosu ja Kristjan-Erik Suurväli.  Tipu kõrguseks GPS järgi mõõdeti 5227 meetrit. Tõusu raskuskategooriaks oli 2B.
 
8.augustil 2010 tegi alpinismigrupp esmatõusu Kokosel ja Saldwor liustiku vahel asuvale  kaardil tundmatu tipuna märgitud 5419 meetri kõrgusele mäele. GPS-ga mõõdeti tipu kõrguseks 5740 meetrit. Kaljusele tipupüramiidile ehk 40 meetrit tipupüramiidi jalamist  kõrgemale tõusid ja heiskasid Eesti lipu Priit Simson ja Priit Joosu. Teiste grupiliikmete tipputõus muutus võimatuks halvenenud ilma tõttu. Argo Mere laskus tipupüramiidi jalamilt kuni 5250 meetri kõrguseni rasketes oludes suuskadel. Marsruudi raskuseks tuleb hinnata 4A, millest olulise osa moodustas tõus kaljupüramiidile.
 
Kõiki esmatõuse iseloomustas erakordselt paks lumi, mis vaheldus pudeda kaljuga. Julgestuspunktide kasutamine oli komplitseeritud ning sageli võimatu.
 
Kaardiandmed võetud kaardilt Kongur Tagh-Muztag Ata,  New Register No 013. Lanzhou Institute of Glaciology and Geocryology, Chinese academy of Siencies,  The Xi´an Cartographic Publishing House,
 
Pildid.
1. 5025 tipus,  Vasakult paremale Marko Aasa, Priit Joosu, Kristjan-Erik Suurväli
2. Tõus 5419 (5740) tipule esiplaanil Siim Kadak,
3. Baaslaager 4450 meetri kõrgusel.
 
Ps. Simsoni räägitud jutt oli ajakirjanikult ajakirjanikule, kui vaja fakte täpsustada vaja palun võtta ühendust, aga siin on telefon tõesti kallis. Kui saab SMS-ga oleks lihtsam.

Kristjan-Erik Suurväli"

4 Kommentaari

Selle  suvine ekspets on läbi.  Kõik eesmärgid ei saanud täidetud ja mis tehtud polnud ka päris sellisena plaanis. Aga hea oli.

Tänud kõigile kaasaelajatele! Ajaveebi statistika ütleb, et huvi oli suurem kui oodata oskasime. Keskmiselt 200 klikki päevas kogu ekspetsi vältel. Muidugi mõningaste kõikumistega. Tore et meie tegemised nii palju huvi äratasid! (Loodetavasti polnud küsimus ainult hapukurgi hooajas:), aga samas pole ka Jaan S. blogi arvesse võetud).

Tänud ilmaprogooside eest Tarmo Rigale ja Hannes Ojale! Ilma nendeta oleks olnud kõike palju keerulisem sättida. Kahjuks saadetud prognoosid tegelikku ilma ei parandanud, mis käesoleval aastal tundus üldises plaanis niru olevat.

Tänud Hannesele, kes meid SMS-ide teel ergutas ja Mariat veebi täiendamisel abistas.

Tänud Pille Saluverele, kes aitas apteeki kokku panna ning abistas medikamentide hankimisel.

Kui võimalus tuleb näitame kindlasti seisvat ja liikuvat pilti ning räägime juttu kõrvale.

Seniks aga nädalake puhkust ja siis uuesti treening radadele vihasemalt ning võimsamalt kui kunagi varem!

KOMMENTEERI

Küsimuse peale: "Kas olete läbi murdnud?", tuli Kristjan-Erikult vastus: "Ei, võib-olla ülehomme. Aga mingisse alevikku läheme."

Seega on ikka lootust, et vaikne liikumine Eesti suunas on käivitumas 🙂

KE helistas ja teatas ülevas meeleolus umbes-täpselt järgmist: "Kuna Kashgari teel olev sild on katki, siis sõitsime 50 km edasi ühte väikesesse alevisse mis on Sindi ja Pärnu vaheline suuruse, mitte väljanägemise mõttes (seega veel 50 km Eestist kaugemale). Homme ei juhtu midagi ja kui ülehomme on ka tegevusevaba päev, siis läheb jamaks ja peab midagi kiirelt ette võtma. Hetkel manustatakse alkohoolseid jooke ja ollakse väsinud. Mahlad on väljas. Tervitused kõikidele kodustele! PS! Siim palus veel ekstra toonitada, et Annemai võiks talle rohkem sms'e saata!"

Kommentaariks veel tehtu osas (vaba tõlge ülevas meeleolus väljendatust): "Sisulise poolega jäid kõik igati rahule. Olud tervikuna olid väga karmid, eriti raskeks tegi kulgemise lumerohkus - mõnes kohas pidid suuremad/raskemad mehed roomama rinnuli, et mitte püsti kõndides rinnuli sisse vajuda. Samuti kohalik moreen, mis koosnes sageli inimese -ja autosuurustest kivilahmakatest. Lumerohkuse tõttu oli marsruudid sageli ka laviiniohtlikud (ööd olid enamasti ühtlast lume -ja kivivaringute mürinat täis). Tagantjärgi tarkusest võib veel öelda, et tiim oleks pidanud olema kas oluliselt väikesem v. oluliselt suurem - väiksema tiimiga oleks siinsetes keerulistes oludes olnud lihtsam liikuda (ohtlikumad ja tehnilised lõigud), suurema tiimi oleks saanud ära jagada erinevate tippude peale. Praeguse tiimi suurus muutis mõnede tehniliste lõikude läbimise ajakulukaks ja ohtlikuks (nt. seetõttu loobuti 6849 üritamisest). Viimatikäidud 5400 (v. 5700?) tipp jättis kustumatu mulje, iseäranis Simsile, kes oli selle tõusu tõsine "mootor" algusest lõpuni ja kes hindas viimast tõusufaasi oma senise ronimiskarjääri kõige tehnilisemaks. 6000'sed tipud jäid tegemata ka ilma tõttu - pilved/sajuvöönd istus enam-vähem sellel kõrgusel ja natuke madalamal.
Ent tulles tagasi alguse juurde, kõik on väga rahul ja õnnelikud. Sai liigutud kohtades, kus inimesi enne liiikunud ei ole v. on seda teinud harva. Sellest reisist hakkas mõte jooksma juba järgmiste plaanide osas - raskeltligipääsetavad/liigutavad piirkonnad pakuksid ka edaspidi arvutult väljakutseid."