trenn

citius, altius, fortius

3 Kommentaari

Korraline alpinistide kevadjooks toimub 1 mail, neljapäeval

Trass on Liiapeksi-Aegviidu matkarada. Tähistatud punaste täppidega puudel. Ametlikuks pikkuseks 32 kilomeetrit.

Hoiatus!

Jooks toimub "isehakkamasaamise" meetodil. Joogipunkte, ega korraldustoimkonda ei ole. Rajal meditsiinilist abi ei pakuta, läbimine omal riisikol. Rada on RMK poolt ilusaks tehtud ja päris metsik elamus ei ole. Kes tahab rattaga läbida võib olla üsna palju veeretamist-tassimist. Kuivad riided ja sokid (jalanõud) tuleb endal kaasa võtta ja seljakotis tarida. Pesemise võimalus on Aegviidu piiril olevas Mustjões, mis on ka lõpppunkti tähistab.

Start on Liiapeksi poolsest otsast umbes kell 9:10.

Transport algusesse buss nr 746. Väljub Bussijaamast 8:15 Tallinn - Loksa tee 8:59.

Transport tagasi rongiga.

Jooksu läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi olenevalt tempost.

Täpsete arvestuste kohaselt on tegu kümnenda kevadjooksuga. Seda toetab fakt, et enne Han Tengrit 10 aastat tagasi tegime esimese jooksu... millest mõned meenutused 2004. Kultusalpinist Melnik ja 2 x rock'n'rolla...

polugoon panoraam metsatee laudtee raskemtous uudishimu

 

 

KOMMENTEERI

Joosu, Holmes ja KES klassikalises Astangu augus.

Kokku aktiivset treeningu aega 1:45. Kokku kohal 3:20

2,2 kilti sörki, all seinal 1x edasi-tagasi traavers drytool, lihtsas praos ja selle kõrval 2 ronimist, paremalpool seinal 2 ronimist, all seinal 2x edasi-tagasi traavers drytool'i, 4 km-i kummivedamist.  Pinnas külmunud, rehv libises nagu lusti. Kummi lõpuks sai pulsi korraks 166-le. 

Ronimisjooks 2013

 

2 Kommentaari

Kuna ise võistelda ei saa siis alustan targutamist trasside teemal juba enne võistlusi ning katsun mõelda kuidas neid lahendada võiks.

Kirjeldused leiab Matkaliidu kodukalt.

Mõlemad trassid on üsna tüüpilised nn kaljuronimise või alpinismi situatsioonid. Vahest ainult selle erisusega, et kasutada on ainult 1 köis, " mille maksimum pikkus on marsruudi täispikkus"

Trass A puhul mõtleks julgestajana nii:

1) kaaslane kukkus lahti ja ei ole tegutsemisvõimeline - tõenäoliselt vigastatud, vajalik olukord stabiliseerida, hinnata vigastusi.

2) selleks fikseerin ronimisköie - st pean köie panema jaama, ennast vahelt välja võtma ja liikuma kaaslaseni. Olenevalt maastikust/seinast võimalikult vähe köit koormates, kuna ei tea viimase julgestuspunkti tugevust. Võib toimuda selle lahti tulemine ja edasi kukkumine. (Alternatiivne idee, kui kaaslase viimane punkt oli "rocksolid" liikuda ülesse vastu tasakaaluna ise ja köit jaama mitte panna. Selle tehnika miinus on, et lõpuks jääb 2 ronijat viimasesse punkti, kuna vahepealsed tuleb eemaldada ja kui see järgi annab on "notshbabulja" st. mina kohtunikuna nii ei lubaks)

3) ronin haarvaga ülesse (alternatiivselt šumaaritan, kui lubatud)

4) loon kindla punkti, kinnitan eesronija sinna, hindan vigastusi vajadusel esmaabi. Fikseerin köie.

5) (nüüd sõltub kui kaugel on marsruudi lõpp, kas enesejulgestusega sinna ulatab või ei ja kui pikk võib olla enesejulgestus (või mitu neid võib olla). On mingi teoreetiline variant kaaslane kohe lõppu ära toimetada. Kasutades selleks mõlema enesejulgestus otsi ja üleolevat põhiköie pikkust.) Kui eelnev  ei ole võimalik, siis tuleb (i) laskuda, st et kannatanu ja köis on eelnevalt fikseeritud, kiiremini saab sportlikult… (ii) võtta ronimisköis jaamast  lahti, (iii) koos sellega ülesse ronida (šumaaritada) marsruudi lõppu välja (iv) fikseerida, siin võimalik kasutada juba  näiteks vajadusel vinnamiseks vajalikke elemente (v) laskuda kannatanu juurde, (vi) vabastada vahepealsest jaamast, (vii) ronida ülesse marsruudi lõppu, (viii) vinnata kannatanu ülesse.

Kiireim on  võistkond, kes tehniliste võtetega suudab mõne sammu vahele jätta, kasutada fikseerimiseks nutikaid lahendusi, või kui kannatanu on nii kerge, et saab vinnata ilma süsteemideta.

6) Laskujana, on probleem kuidas laskuda topeltköiega, kui otsad alla ei ulata, aga ehk kohtunikud lahendavad selle efektselt. Kannatanu on ühe otsaga minu küljes ja teisega minu  laskumisvahendis, kannatanu ots peab olema piisavalt lühike, et olla seljas mugavalt, haarav peale ja minek.

Trass B puhul mõtleks nats hiljem, aga eelduslik küsimus on kohe, miks julgestatakse järgi ronijat vööst?

KOMMENTEERI

Leidsin arvutist ühe vana märgukirja, mille kunagi kokku sättisin ja postitasin. Tekkis seos e-kirjaga [JKA] mõtleme veel, N 4.04.2013 23:02.

Ehk on põhjust meenutada 9 aasta taguseid mõtteid, kui palju siis ikkagi on vett merre voolanud.  Ja ehk on kellegile innustuseks, vastu vaidlemiseks või muidu jauramiseks kasulik!

!

"teema:        jk alpiklubi

kuupäev:   27.04.2004

cc:

Tere Jaan,

Kuigi ma ei ole JK Alpinismiklubi liige, loen ennast lähedalseisvaks isikuks ja elan kaasa klubi kordaminekutele ja tegemistele. Seega seoses Klubi tänase üldkoosolekuga ja Sinu klubilistis esitatud palvega, panen mõned arvamused paberile sulle ja vajadusel ka teistele mõtlemiseks ja aruteluks. Paljud seisukohad võivad tunduda triviaalsed ning lihtsustatud, kuid alati selleks, et minna edasi tuleb vaadata tagasi põhitõdede juurde. Paljuski ei ole arvamustes uut, kuid loodan et leiad innustust.

Võtan seisukoha, et hetkel on JK Alpiklubi klubiline tegevus mõneti ebaaktiivne, seda arvan tulenevalt klubiliste kooskäimiste sagedustest, ühistreeningute arvust, klubiliikmete entusiasmist klubi esindamisel Eesti sisestel ja välistel üritustel, arendusprojektide vähesusest ja põhikoormuse laskumisest Sinu õlule.

Soovisid nägemuse Klubi tegevuse kohta kuni aastani 2006, sh arvamused ja ettepanekud: koolist, õppereisidest, võistlustest, klubi kodukast, tööst algajatega, meelelahutuste, organiseerimistest, klubi reklaamist jms.

Kodulehel viitate, miks käite koos ja mis on klubi eesmärgid tulenevalt põhikirjast. Vastuvaidlematult on eesmärgid ja põhjused õiged, kas piisavad?

Esmatähtsaks pean klubilise liikumise puhul liikmete soovi teostada ja saavutada samas tegevusvaldkonnas mingisuguseid ühtseid eesmärke. Sealjuures üheks olulisemaks komponendiks õige inimkooslus, st meeldiv ja arendav seltskond, mis liigub neid huvitavas suunas.

Klubisse kuulub väheke alla 60 inimese, mis on suur hulk kui silmas pidada, kui erineva taustaga oma igapäeva tegevuses Klubiliikmed on. Selline kooslus peaks andma ühisjõu ehk sünergia. Ühisjõud ei teki muidu kui kõik osalised on sellest huvitatud.

Põhiküsimuseed ongi:

Miks klubi tegutseb?

Mis on tegevuse eesmärgid?

Kuidas neid saavutada?

ALUS

Klubi keskendub alpinismile, mis on Eesti tingimustes mõneti pretensioonikas ja väga kitsas tegevusvaldkond. Alpinism on looduses liikumise viis. Teeksin ettepaneku mõelda klubilise tegevuse laiemale alusele, mis võiks Klubiliikmeid ühte liita. Arvan, et klubi põhieesmärgiks peaks olema loodushuvi ja looduses liikumise propageerimine, millest olulisim osa oleks keskendumine mägironimisele. Kõrvale ei tohi jätta mägimatkamist ja matkamist, kui looduses liikumise viisi üldse. Propageerides matkamist suurendab Klubi isikute ringi kes võiksid pühenduda lõpptulemisena mägironimisele (alpinismile).

Klubi peaks toetama igasugust looduses liikumise viisi nii sõnas kui teos. Ehk pakkuma abi nt. reisikava koostamisel, kaardimaterjalide osas, hiljem peaks iga Klubiliige osavõtnuna üritusest seda ka teiste Klubiliikmetega jagama.

KLUBILIIKMED

Alpiklubi juhatuse kohustus on rakendada Klubiliikmeid tegevusse klubi eesmärkide saavutamiseks. Juhatus võiks määrata võtmeisikud valdkondade osas, kes millega tegeleb, ei pea olema juhatuse liikmed, nt Meedia, Varustus, Klubiruumid. Ehk väga erineva taustaga Klubiliikmed omavad väga palju kasulikku teavet ja oskusi klubi jaoks, mille jagamine tuleb neile teha naudinguks.

Klubiliikmed on jaotatud mõneti kunstlikult algajateks ja tegijateks, mis ei ole kohane. Kõik, kes on klubiliikmed on selle klubi väärilised. Klubiliikmete seast peaks välja kasvama juhendajaid-instruktoreid. Seda võib alustada lihtsamast köietööjuhendaja ja kaljuronimise juhendajate väljaõppest, alustuseks võib teenust ka sisse osta.  Kvaliteetsete Klubiliikmetest (sertifitseeritud) isikute olemasolul on nad ka finantsallikaks klubile.

Klubiliikmed on enamikus täiskasvanud, klubi peaks suunama oma tähelepanu rohkem tööle noortega.

MÄED

Klubil on välja kujunenud ja aasta-aastalt laienenud erinevates mägedes käimise võimalused. Väga positiivne, kuid klubi vajab mägironimise edendamiseks ettevaatavat tugevat tegevuskava, mis võiks näiteks sisaldada väga pikaajalisi ja kõrgeid eesmärke nt. Lumeleopardi programm, Esmavallutused (Hiina), Mägironimisliidu loomine selle UIAA liikmeks asumine, alpinismi instruktorite koolitusprogramm.

Treeningud, klubi peaks tunnustama ja võtma ette jõupingutusi ühistreeningute korraldamiseks ja seda mitte ainult mägironimise alal, vaid ka üldist füüsilist võimekust tõstvalt (jalgpall, rattasõit jne.)

VÕISTLUSED

Klubi korraldab päästetööde võistlust ja jääronimise võistlust, mis on äärmiselt vajalikud tehniliste oskuste arendamiseks ja kinnistamiseks. Klubi peaks leidma ka teisi väljundeid võistluste korraldamisel, mis võiksid toimuda seeriavõistlustena. Nii võiks näiteks täita senini tühja koha tehnilise jääronimise (raskusronimine) vallas, samuti võiks mõelda lihtsamate matkatakistus ja selgitus võistluste korraldamisele linnainimestele. Osaleda seiklusspordivõistluste korraldamisel või korraldada neid ise. See annab klubile rahalist tuge ja tuntust. Mõelda võiks taoliste võistluste korraldamisest koolilastele.

MEEDIASUHTLUS

Klubi vajab konkreetset ja detailset meediasuhtluse programmi, sh. kindlaks määrata missugustel üritustele klubi soovib toetust anda inimressursi osas, missuguseid ise korraldada ja missugustest osa võtta. Luua meedia sündmusi.

Minule teadaolevalt kuulub Klubiliikmete hulka elukutselisi PR-inimesi kes võivad valdkonnaga tegeleda.

KLUBI PUBLIKATSIOONID

Klubi peaks mõtlema oma rahalise olukorra tugevdamisele välja andes erinevaid publikatsioone. Võivad olla täiesti suunatud nt. üliõpilastele mingisuguse teatud kindla maruruudi osas (odavad), kalendrid, pildiraamatud jne.

KLUBI KODULEHEKÜLG

Kodulehekülg on väga hea kujunduse ja sisuga, ometigi jääb puudu dünaamikast, seda eriti pildimaterjali ja reisiülevaadete osas. Reisiülevaated võivad sisaldada ka matku Eestis jne.

SPONSORLUS

Klubi vajab pika-ajalisi sponsorsuhteid, Klubile vääriliste organisatsioonidega, sponsoreid tuleb pidevalt “toita” ja informeerida. Klubi peaks aktiivselt sisenema valdkondadesse, millele on võimalik taotleda EL ja riikliku või kohaliku omavalitsuse toetusi.

Kokkuvõtvad ETTEPANEKUD

  1. Formuleerida klubi missioon (mida klubiliikmed endas kannavad ja mida soovivada teistele edasi anda), Visioon (ideaalpilt kuidas seda teha, lühisõnaliselt), leppida kokku 3-5 strateegilist peamist eesmärki mida saavutada aastate 2004-2006 jooksul,
  2. Formuleerida klubitegevus laiapõhjalisemana, mitte ainult alpinism, vaid mägironimine, mägimatkamine, matkamine
  3. Kasutada ära Klubiliikmetest tulenevat ühisjõudu – tuleneb otseselt klubi juhatuse aktiivsusest igapäevases suhtluses Klubiliikmetega. Klubiliige peaks võtma rohkem vastutust, kui aastamaks,
  4. Tegeleda aktiivselt klubiruumide arendamise, kooskäimise koha väljatöötamisega, sh. oleks klubil vaja oma õpperada või ronimiseseina – vajab konkreetset projektijuhtimist ja isikuid kes klubiseesvastutavad asja eest ja ajavad teemat.
  5. Klubi vajab tegevuskava instruktorite kasvatamiseks.
  6. Klubi vajab tegevuskava kuhu soovib jõuda. Klubi juhatusel peaks olema selge arusaam mida ja kelle jaoks arendatakse, ning sellest ka klubiliikmeid teavitama, mitte ainult e-posti kaudu, vaid ka rutiinsetel koosolekutel.

Jaan asi mida ajad on õige ja hea, jaksu koosolekuks ning inimeste innustamiseks.

Kristjan-Erik"

14 Kommentaari

Ronimisjooks toimub 8. detsembril algusega kell 10.00. Raja tutvustus kell 9:45.

Juhul kui hulgaliselt osavõtjaid on esimese start varem.

Raja osas ülesanded vast lihtsamad, kui eelmisel aastal, ent kurnavamad.
TÄIENDUS LÕPLIK HARJUTUS

1) start 2,2 km-i pikkusele jooksuringile 1 kummiga (rehviga autopddle); Läbimise aeg u 18- 30 min

2) drytool ronimine raskuskotiga (kassid kirkad kohustuslikud, raskuskoti annab korraldaja); Läbimise aeg u 3-6 min

3) drytool ronimine niisama (kassid kirkad kohustuslikud); Läbimise aeg u 3 - 6 min

4) laskumine mööda tugiköit (vajalik enesejulgestus, laskumise vahend, haarav); Läbimise aeg u 3 min

5) jooks umbes 250 m, 2 tõusu mööda nõlva; (kes sooib võib kassidega/kirkadega) Läbimise aeg u 8-15 min

6) tavaline ronimine (kassid-kirkad keelatud), Läbimise aeg u 3-9 min

7) laskumine (vajalik enesejulgestus, laskumise vahend, haarav) Läbimise aeg u 3 min

Kiireima aeg peaks tulema 38 minutit, aeglasem on aeglane.
Kohustuslik varustus: saapad (soovitavalt mäesaabas, mida kasutatakse tegelikult), kiiver, ronimisvöö, enesejulgestusots, laskumisvahend, haarav, kindad, kirkad, kassid, piisav arv karabiine.

Jooksu trassid läbitakse saabastes ja kiivris.

Kõik kohustuslik varustus peab kogu trassi vältel kaasas olema. Võib olla muud lisavarustust, kel vaja. Tingimusel, et see ei muuda treeningu iseloomu. Eriti erilise tehnilise varustuse puhul enne kooskõlastada ja pakkuda teistele võimalust kasutada.

*Rajameister ei stardi, kui on palju osalejaid

** Trahvid

1) Varustuse kaotus, ebaõige laskumine, kohtunikuga vaidlemine (põhistatud argumendid on ok) jmt. = 30 sek.

2) Lahti kukkumine = üldjärjestuses automaatselt puhaste järgi.

Startija Stardi aeg
Kristjan-Erik Suurväli* 10:00
Kaire Roop 10:10
Vijar Grauen 10:30
Peteri Grauen 10:45
Priit Joosu 11:00
Erkki Aadli 11:15
Reimo Liiv 11:30
Sven Oja 11:45
Allan Valge 12:00
Lauri Ehrenpreis 12:15
Meelis Luukas 12:30
Madis Reinumägi 12:45
Priit Simson 13:00
Silver Eensaar 13:15
Marko Aasa 13:30
Tõnu Põld 13:45
Henry Patzig 14:00

Ajavõtu meister - Siim Kadak

Stardi aegasid on võimalik ümbertõsta.

Soovitavalt kaasa võtta termosega teed, sooja vee tegemise võimalus JetBolil/harkjalal.

ILM on kuni nädalalõpuni lumine ja külm http://www.emhi.ee/?ide=19 loodetavasti saab autodega ligi. Palume mitte parkida jooksu trassile - näiteks hoopis vanasse ronimise auku.

Päiksetõus ja -loojang Tallinnas

8. 12 L 9:04 15:22

KOMMENTEERI

Uued uhked Nike Pegasused... Ilusad värvilised. Läksin küll Asicsit ostma, aga polnud, siis meenutasin Erkki Aadli kiidujuttu ja kuna ka Marek Nõmm nendega jookseb polnud rohkem soovitusi vaja. Tõesti mõnusad, kuigi ainult 2 korda alles rajal käinud.

Kevadjooksuni on jäänud täpselt 1 kuu. Hetkel poel ette näha ühtegi tõrget, mis võiks väärata 1 mail toimuvat Alpinistide jooksu. Distants on rutiinne Loksa tee ehk Liiapeksi-Aegviidu matkaraja Peterburi tee poolsest otsast Mustjõe sillani, Aegviidu piiril.

Jooks tavapäraselt “isehakkamasaamise” meetodil. Kuivad riided ja sokid (jalanõud) tuleb endal kaasa võtta ja seljakotis tarida. Pesemise võimalus sealsamas jooksu lõpp-punktis Mustjões. Loendamise järgi peaks olema 9. jooks, milles aga kahtlen - vist ikka seitsmes.

Start on Liiapeksi poolsest otsast umbes kell 9:10.

Transport algusesse buss: väljub bussijaamast 8:15 Tallinn – Loksa tee 8:59 (1 minut kiiremini! Võit vist remonditud maantee arvelt) Täispilet 3.60 (eelmine aasta 3.20) SEBE AS. Tagasi rong: 13:38 Aegviidu – Tallinn; 2 euri (e.a. 1.80 eur)

Jooksu läbimiseks kulub umbes 3-4 tundi olenevalt tempost.

01.04 pühapäev

Jooks - Paljassaare ring 1 tund 9 minutit, keskmine pulss 141 13,09 kmi, keskmine tempo 5:17,

29.03

Tegime Joosuga ühe mõnu-treeningu. Jooks vaheldumisi mõningate jõuharjutustega Stroomi rannas.

Jooksu kokku 13,56 kmi, keskmine pulss 136, tempo 5,26. Hea treeening.

Tegelikult muidugi mahtus treeninguid veel pärast viimast sissekannet, aga need on tööl Excelis.

5 Kommentaari

Vaatan logi-excelit ja imestan, et ikka vähe trenni võrreldes väsimusega keres.

26.03 esmaspäev

SJN: WattBike 10 minutit, kerge võimlemine

TRN:

1) JT kuni 180 kg kokku 7 katset, 185 ebaõnnestub. Ei mingit arengut 1 aastaga. aga noh sinna ei ole ka panustanud sendi eestki.  

2) 10 ringi, aja peale -

a) 65 kg rinnalevõtt, 5 kordust

b) 110 kg nn jämeda kangiga jõutõmme , 5 kordust

AEG - 12 minuti t 2,97 sekundit - sai alal 13 minuti. Kui 8 ring algas siis stopper näitas veel 8 minutit, aga viimased 3 ringi vajusid ära. Ei ole mingid raskused, aga akumuleerib mõnusalt. 

3) rinalt surumist 50 kg kangiga 2 pikka seeriat 25 ja 20 kordust.

27.03 teisipäev

Lõuna

SJN: Wattbike 10 minutit, kerge võimlemine, Üldiselt sõidan WB-d ainult ülesmäge, mingi level 5-6 (max7), Hea kui saab veel püstises asendis - imiteerib lumes tallumist.

TRN: eilsest selg nats kange, seega täna rahulikum päev siis saab kolmapäeval jälle põrutada.

1) Sangpomm 24 kg vaheldumisi kätega 3x20 kordust

2) rinnalt 50 kg 30+20+20+18+12 =100

3) SP 24 surumine 5,

4) kõhulihastele erinevad harjutused nn kala (käed jalad lamades üileval kokku), rööbaspuul jalatõsted, plangu hoidmist 1:30

Õhtu

Jooks 48 minutit - 8,5 kmi Stroomi ja tagasi - Hiljem arutelu teemal, mis ülesanded 19.05 EMV Matkatehnikas panna.

KOMMENTEERI

Nii. treeningutes ei ole lõtku tulnud (või kui siis üsna kesine) kuid küll kodulehele riputustes.

19.03

Kerge trenn 30 minutit. ja väike saun

SJN: Wattbike 15 minutit ja võimlemine.

TRN: 1) 70 kg kang rippest rinnale 5 seeriat x 10 kordust (kõige väsitavam element on kangi uuesti rippesse laskmin) 2) kõht pallil 15 kg maast 25 kg, jalad kangil 5, dipil, 15 3) lõuga 6.

20.03 teisipäev

Lõunal trenni ei teinud, õhtul korvpall

Eesti Pank vs DNBNord saime pähe 52:64, ise 12 silma. Vahepeal istusin külmaks. 3 viga, teravus puudu.

21.03 kolmapäev

SJN: Wattbike 15 minutit ja võimlemine.

TRN: 1) Thrusterid 60 kg 7 seeriat x 7 kordust,

2) kõht pallil 15 kg, maas kehatõsted  25 kg ülessirutatud kätel, rippes jalad kangile x 5 (väsimus kerge)

22.03 neljapäev

SJN: WattBike 10 minutit, võimlemine, burgener warm-up

TRN: 1) 3 ringi puhkustega, harjutused võimalikult järjest 75 kg kang a) 15 jõutõmmet b) 12 eeskükki,  c) 9 maast rinnale võttu d) 6 push-pressi; 2) 2x6 lõuga, Saun

23.03. reede

Lõuna

WB 10 minutit, võimlemine, 24 kg sangpomm -  rebimine 30 mõlemale käele, lõuga 2x6, rippumist 3x45 sek, venitused umbes 30 minutit, saun

Õhtu

Jooks - Pelgust Standardi viadukti juurest Sauele 21,26 km-i, 2 tundi 1 minut, 1670 kcal, keskmine pulss 141, tempo 5:41. Erkki igavles, aga higistas palju. Saun.

25.03 pühapäev

Jooks - Stroomi ring 12,02 km-i, 1:06 keskmine pulss 138, 5:31, 878 kcal. Hea rahulik jälle. umbes 8-9 päeva pärast peab tempot tõstma vähe.

7 Kommentaari

Väike täiendus treeningute kajastusse.

14.03 kolmapäev

Korvpall võistlusmäng Swedbank'ga. Kaotasime mingi 5 silmaga vist. Joosta nagu sai, midagi hiilgavat meelde ei jäänud.

15.03 neljapäev

Pelgulinna kool 100 korvpalliturniid. Võistlesin vanimate vilistlaste klassis. Jäime 4 mansa arvestuses teiseks. Otsustava mängu kaotasime 2 silmaga. Midagi hiilgavat meelde ei jäänud. Noored on ikka päris kiired ja täpsed. Õnneks füüsiliselt mitte kõige "härjamad". Igaljuhul 3 päev palli järjest ning liigesed kanged.  

16.03 reede

Väsimus sees. Põhirõhk saunal ja venitustel. Soojenduseks 15 minutit rattasõitu ning kiire seeria 100 korduseni 50 kilose kangiga rinnalts surumist.

17.03 puhkus

18.03 puhkus

Kui välja arvestada 26 minutit paarisronimist Rannamõisas.

JKAlpilubi listis on ilmunud mitmed kirjad ürituse läbiviimise osas.

Põhiline kommentaar tundub olevat, et jube lahe, et sellised võistlused olemas on. Mis muidugi on 100% tõsi.

Sügavamalt, kusagilt pinna alt, virvendab rahulolematus. Vist reeglite ebasihipärase tõlgendamise osas? Hämmastama paneb mitte kommentaaride sisu, vaid pigem nende ühetaolisus aastast aastasse. Ilmselgelt näitab see kommenteerijate mõistmatust ürituse läbiviimise tegeliku olemuse kohta. . Näiteks: "Oleks hea kui paarisronimise rada oleks eelnevalt kirjalikult kirjas, oleks vähem vaidlusi. Sest praegu on selline olukord, et kes pärast võistlust kõige kõvemini karjub see saab vähem miinuseid ja parema koha:)". Antud mõttekäik ilmestab selget mittearusaamist võistluse ajalooliselt kujunenud traditsioonist, mis on suunatud loovusele, teised muidugi nimetavad seda pettuseks, ja põhjendusoskusele, mida mõningad ekslikult peavad kisamiseks. Ning enamgi veel. Sellele, et kohtuniku roll on olla piisavalt asjalik ja püüda tähelepanna eksimusi, mida ta ise märkab või millele kaasvõistlejad osundavad ning seejärel otsustab rajameister kes, mida ja milleks. Samas on see tõde ju üldjoontes kirjas juba organiseeriva klubi nimetuses. Sellega mitte ei võiks arvestada, vaid seda tuleb aktsepteerida!

Kuna tegemist on siiski alpinisti organiseeritud üritusega, eesmärgi päraselt alpinistidele või sellise harrastusega tegelejatele, tuleks igal osalejal kasvatada endas ühte kvaliteeti, mis mägironijale on oluline. Nimelt kannatlikkus. Kui kannatlikkus siduda tõhususega ehk maksimaalselt ökonoomse liigutuste ja tegude arvuga, sihteesmärki jõudmise nimel, siis muutubki võimlikuks jõuda reaalses mägedes situatsioonis sinna eesmärgini. Niikaua aga kui veri vemmeldab võib loomulikult tõsta käed taeva poole ning hüüda, ekstreemsportlasele iseloomuliku kannatamatusega:" ....et võistluste reeglid ei ole väga täpselt paika pandud."

Alati võib ju mõistmatult nõuda, et varustus vastaks CE standardile, aga ikkagi on ju olulisem võistelda? Fotod P.Simson