Monthly Archives: august 2012

KOMMENTEERI

Võiks lugeda taustaks Hannes Hanso lugu juulikuu Diplomaatiast. Väike väljavõte:

"Hiina on regiooni autoritaarsete valitsejate suurim finantseerija, olles laenanud kümneid miljardeid dollareid infrastruktuuri arendamiseks, finantskriisi mõjude pehmendamiseks jne. Regiooni vaeseima riigi Tadžikistani võlg Hiina ees läheneb kriitilisele piirile, kuna tervelt 40% riigi 2,1 miljardi dollari suurusest välisvõlast võlgnetakse Export-Import Bank of Chinale. Kui kõik viimased lepingud Hiina ja Tadžikistani vahel jõustuvad, siis tõuseb Hiina osa tadžikkide välisvõlas 70%-ni. Kindlasti ei ole Hiina huvides näha muutusi Kesk-Aasia riikide valitsemises – praegune formaat sobib Pekingile hästi."

Link aga ise siin http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=1489&tx_ttnews[backPid]=610&cHash=f9793a9935

7 Kommentaari

Tänane post on pühendatud varustuse elementidele, mis andsid ekspeditsiooni käigus järele. Tegemist siis peamiselet minu isikliku varustuse hulka kuuluva materjaliga.

1. Käimissauad FIZAN ostetud Matkamaailmast.

Ekspeditsioonidest kasutusel olnud ainult sel suvel ja lisaks veel käinud korra alpides Mont Blanc'l umbes 5 päeva kasutust ja talvel Kazbekil 5 päeva kasutust.

Hoolimata oma lühikesest kasutamise east ilmnesid järgmised puudused.

a) Mõlemal saual käepideme alune liim andis järgi ja käepidemed tulid lahti. Näha pildil. Kerisin "hõbeteipi" käepidemete alla et nende liikumist takistada.

b) Üks sau kiilus kinni. Nimelt on nad tavalise keeramise sütsteemiga fikseeritavad (Flexy Locking System). Töötasid üsna ok-lt kuni vähe raskemalt peale vajutasin, sisi kiilus kinni ja ei saanud ka kodus torutangidega enam lahti. Muidugi tuleb ka ära märkida, et Tanõmasi jõe org on erakordselt liiva ja kruusa tolmu rikkalik, mis ei mõju "kruvisüsteemile" hästi.

c) ühe saua puhul sai tema kõige suurem eelis kaal, väidetavalt maailma keregeim 158 gr, ja materjal (Aluminium alloy 7001) tema needuseks. Kuluaaris laskudes toetasin vähe hoogsamalt ja mitte manuaalis ettenähtud võttega ning sau paindus läbi ja pooleks.

Soovitus - osta Fizan saud, siis kui su kaal on kusagil 65 kilo ümber ja seljakott pisike. Vaadates kolleege minu ümber tundusid hästi töötavat samas Matkamaailmas müüdavad Black Diamond Expedition Pole või nn Elliptic (aga kaal 524 gr per  paar). Samuti PetzlCharleti vanakooli ja Mastersi omad töötasi hästi. Kuid ise lähen üle tõenäoliselt nn FlickLocks süsteemile.

2. Jetboil Sumo komplekt ostetud Matkamaailmast.

Tunnistan ausalt et olen juba aastaid Jetboili "fänn" oli olemas ka vana süsteem, mis läks õhtale ebaõige kasutuse tõttu. Minu agitatsioonil võtsime ekspetsile kaasa 3 komplekti Jetboile ja ühe komplekti Primus Ekspress Ti milllel kasutasime Jetboili 1,5 potti. Nii et igale telgile oma keetel. Jetboili gaasitarbimine on 1,75 kW tunnis ja Primuse oma 2,4kW tunnis. primus on võimsam, mis tähendab samas suuremat gaasikulu ja teiseks Jetboili süsteem on ehitatud tõhusamask nn fluxring ja nepreen katte arvelt. Loomulikult töötas Primus+Jetboil pott kombinatsioon perfektselt. Nüüd jetist.

Jetboil on teinud "kavala" süsteemi ning poti all nn Fluxring kaitseks on disainitud plastikust kattetops, mida saab kasutada ka joogi või söögi nõuna. Idee on suurepärane, teostus nigel. Vähemalt 2 kattetopsi 3 purunesid ekspetsi käigus, kuna plastik liiga jäik ja pakkimisel ju keegi ei pane potti kotti mähkides seda enne mullikilesse. Samas on see väike minetus. Kattetopsi võib juba vabalt enne ekspetsi ära visata ongi kerge.

Suurem häda oli aga selles, et 3-st Jetboili põletist olid 2 vastuvõetamatult lohakalt komplekteeritud. Töötasid, ent kehva jõudlusega. See pani imestama, ent 6000 meetri kõrgusel lakkas 1 täiesti töötamast ja teine ainult visises. Samas on nii kõrgel hommikul iga minut arvel ja õhtul pärast päevatööd tahaks kiirelt saada sooja joogi sisse.

Võtsime põletid lahti.

Õnneks oli kaasas 1 titaan lusikas millel küljes mutrivõtme komplekt. Mileega sai opereerida. Pärislahti sai põleti, aga kirkaga. Pildil näha vidinad.

Nippel - mõlema nipli sees oli vati tups!

Ühe põleti gaasi regulaatori sees oli samuti vati tups!

Ainuke järeldus on see et USA toode ton juppidena toodetud kusagil mujal ning siis komplekteerimise käigus on lihtsalt tehtud lohakat tööd. Õnneks saime probleemi lahendatud ning keetlid tegid oma asja ära nii nagu ette nähtud, tõhusalt ja ilma suurema kärata. 35 väiksest gaasi purgist jäi 15 tervetena alles.

Soovitada nagu ei oskagi midagi. Hea keetel - lohakas töö, kindlasti kasutan edasi.

3. LaSportiva Spantik ostetud Matkaspordist.

Olen topelt saapa sõber, kuigi mul on ka LaSportiva NepalEVO-d, mis on tegelikult sigahead. Vähemalt minu jalale sobivad.

Sapantik on igati mugav ja näeb vinge välja. Mugav kastuada. Käinud Kun-Lun-is, talvisel Kazbekil ja nüüd Tadžikis.

Välissaapad on täitsa läbi.

Pärast Kun-Luni oli läbi edev, tehnilisest materjalist väliskiht ja LaSportiva Matkaspordi vahendusel nõustus saapad kas väljavahetma või kulu hüvitama (valisin viimase), siis nüüd on puruks kanna õmblused!

2 ekspeditsiooni ja selline kulumine, kusjuures tegu ei ole odava jalanõuga. Äärmiselt piinlik lugu. Tundub, et Spantik ei kannata mittemingisugust kividel ja moreenil liikumist. Meenub ka Jüri Vilismäe jutt 2000 aastal Leninil. Tal läks saapa tald pooleks. Vist olid Kiievis toodetud matkasaapad. Jüri nurises, et ta on nendega juba kümneid aastaid käinud ja just nüüd läksid katki. Tõele auandes Spantikute tald - toodetud Vibrami poolt on täiesti ok ja ka sisesaabas on täiesti terve. Ainult pealissaabas kuhu LaSportiva on ise energiat pannud ei pea vastu. Ka tuleb enne igat reisi vahetada kindlasti saapa paelad! Need hõõrduvad puruks keskelt, kus on LaSportiva saabastele iseloomulik pingutuskoht, millega fikseeritakse jalalaba pealsed paelad.   Kuna Spantiku paelad on peenemad kui tavalistel saabastel kuluvad need kiiremini läbi.

31.08.2012 Viisin saapad parandusse. Järgmine teisipäev on näha kas midagi sai või mitte. Samas vaatasin veel korra terava pilguga üle ja üks detail torkas veel silma. Varbas kiirkinnituse rant on üsna kulunud. Kui saapad kätte saan tuleb ülekontrollida, kas ja kuidas ikkagi nt Lynx'd veel peale sobivad. Või on hiljem ainuke alternatiiv rihmik-kassid. Aga sellest siis juba kolmapäeval.

Soovitus - Spantikut osta ainult neil, kes on rikkad või väga rikkad. Käivad AINULT lumel ja jääl  ning kasutavad moreenil ja kividel teist paari saapaid. Muidu kahjuks mugav saabas, aga vastupidavust põhimõtteliselt pole. Joosu saabastel täpselt sama jamps. Coldthistle on Spantik ja veel.

Järgmine kord on veel paar katkiläinud vidinat ülevaadata ja siis ka mõned mõnusad asjad, mis reisi kergendasid ja mugavaks tegid.

KOMMENTEERI

13.07

Jõuame hommikul kell 5 Dušanbesse. Päeval teeme sisseostud supermarketist, turult ja kahest spordikaupade kauplusest. Mõlemad ööd hotellis Poykhat (endine Dushanbe)

14.07

Kell 7 sõidame välja. Kaks Toyota Land Cruiserit ja üks Mitsu Delica. Öö Kala-i-khumbis kodumajutuses

15.07

Sisseostud Rushonis, siseneme Bartangi orgu. Öö kodumajutuses. Sünnipäev.

16.07

Sõidame kuni Ruhš-i küla taga oleva seli kohani. Autojuhid streigivad ja pöörduvad tagasi. Rendime eeslid ning liigume 16 km-i edasi Gudara (2994 m) külla. Ööbime kodumajutuses. Tõnu sünnipäev.

17.07

Rendime UAZ-i. UAZ viib 4 inimest ja varustuse Kok-Jari (Tuptal). Teised tulevad jala umbes 15 km-i ja siis saavad UAZ-i peale (3185 m). Kõik lõunaks Kok-Jaris. Arusaamtused varem tellitud eeslimeestega. Mehi on rohkem kui vaja ja nad tahavd rohkem raha, kui kokkulepitud. Jõuame kompromissile ja ületame Kok-Jari jõe. Kerge ületus. Ööbime umbes 300 meetrit eemal. (3306 m)

18.07

Esimene pikem matkapäev. Tanõmasi orus ületame Jangidavani, Kõršindžilga, Jamandžilga jõed. Ületused lihtsad. Rashdžilga jõe ääres üle Tanõmasi ei saa. (Nimetused vene keelest profaani poolt ümber löödud). Ööbime madalal terassil (3470 m). Päeva teekond umbes 16 km-i. Liigume jõe suudmest vaadates paremal kaldal, voolu suunast vaadates vasakus. Nii enam-vähem kuni viimase laagrini välja.

19.07

Karjused hommikul ületavad esimese Tanõmasi haru. Meile hea õppetund. Tagasi kalda äärde saame ise, ületades kaks madalamat haru. Liigume kuni Tordary jõeni, mis väljub Põhja-Tanõmasi liustiku alt. Karjused keelduvad seda ületamast ja otsustavad tagasi pöörduda. Ööbime madalal terassil. Vett ei ole. Tuuline (3640 m).

20.07

Ületame Tordary jõe. Sven ees. Tugev vool. Paneme tugiköie. Turult ostetud reps, mis hiljem osutub ebakvaliteetseks. Liigume edasi baaslaagri kohani. Esialgu mööda Tanõmasi serva ja vahepeal mööda terrassi. Poole varustusest jätame maha.  Esimesse normaalsesse kohta, Tanõmasi kaldale. BC teeme otse Tanõmas2 liustiku vastu. Vahel ainult Tanõmasi jõgi. BC tolmune, aga juures järv ja puhas oja kõrval (3850 m).

21.07

Toome järgi mahajäetud varustuse.

22.07

Puhkepäev. Proovime jõge ületada kolmest kohast, aga ei suuda. Kõigepealt Sven, siis Rooden ja lõpuks Andres. Liiga hilja alustasime. Tugev vool. Julgestasime kahe köiega. Ühega ülalt  voolu, et vool läbijat alla ei kannaks ning tuge pakuks. Teisega risti kaldalt, tagasitõmbamiseks. Mõlemat läheb vaja. Suudan visata kivi koos repsuga üle jõe. Nii jääb.

23.07

Varahommikul õnnestub mul esimesel katsel jõgi ületada, kasutades eilmisel päeval visatud repsu. Vool on natuke nõrgem. 150 meetrit eemale teeme tirooli traaversi ja tõmbame kogu varustuse ja inimesed üle.

Liigume 4346 m kõrgusele laagrisse 1: Laager on  liustiku serval, moreenvalli taga. Roheline plats ja vett on.

24.07

Luurepäev. Oleme samas laagris. Tõuseme (4630 m) kõrgusele ilma kottideta, et vaadata kuskohalt edasi. Ees ootab esimene jäämurd.

25.07

Liigume edasi. Pikk päev. Möödume jäämurrust paremalt. Traaverseerime järsku moreennõlva, satume kivivaringusse: Liigume liustiku keskossa. Sven liigub ees. Jääme kell 16.00 õhtule liustikul 4830 m kõrgusel. Ees ootab teine jäämurd.  Liustikul liigume  kahes viieinimese seongus.

26.07

Püüame jäämurrust mööduda paremalt moreenilt. Algus õnnestub, kuid siis peame liikuma tagasi liustiku keskele. Kaljuseinalt tulevad ohtlikud varisevad kivid (4900 m). Joosu liigub ees. Pikk päev. Ületame "soo" (5150 m). Lõpuks jõuame kolmanda jäämurru alla. Leiame normaalse laagripaiga ja jooksvat vett. Jääme ööbima. (5209 m) Koht on Tanõmas 2 liustiku pöördekoha juures oleva kaljusaare all. Paremat liustiku serva peame liikumiseks liiga ohtlikuks, karniisid, rippliustikud ja varingud.

27.07

Puhkepäev. Lebame ja mõmiseme oolrait.

28.09

Liigume edasi. Joosu ees. Kolmanda jäämurru läbime otse, natuke kaljusaarest paremalt, seda "riivates". Teeme pika päeva ning liigume Paabeli kuru (Pabelja) alla. (5686 m)Kogu TÜ350 sein ja kurule tõus on näha. Samuti Võssokaja Stena ja viost nn. 30 aastat tagasi matkajajate poolt "lörtsitud" tipp.

29.07

Puhkepäev. Andres, Sven ja mina teeme tõusu kurule. Kõige pealt lumenõlva traavers seraki alla kuru vasakusse serva. Andres tallub rada. Seraki alt kerge traavers ja tõus paremale ülesse. Tõus mööda nats ebameeldivat jää-lume nn "kalgospore". Panen lumevaiast ja labidast tugiköie. Sven liigub mööda järsku lumenõlva otse ülesse. Köit ei pane, neid on vähe. Enne kurule tõusu on suur pragu või bergschrund. Sillad on kehvad.  Panen kurult alla tugiköie.

30.07

Kogu grupp tõuseb kurule. Tugiköied korjame ülesse ja võtame kaasa. Telgid paneme kuru vasakusse serva, võimalikult marsruudi alla (5943 m). Andres, Joosu ja Tõnu lähevad rada tegema. Panevad kolm tugiköit, kuni võtmelõiguni. Joosu saab mõnuga ronida.

31.07

6.20 väljuvad esimesed: Andres ja Tõnu marsruudile. Teised järgnevad poole tunni jooksul. Võtmelõiguni läheb tõus  kiirelt. Umbes tund. Andres ronib võtmelõigu -  "musta sandarmi alt" traavers paremale (6050 m). 1,5 köiepikkust.  Viis julgestuspunkti. Seejärel ühe köiepikkuse tõusu otsa. Külmetab. Ronin lihtsa tõusu harjale. Harjalt liigub kogu grupp tippu. Tipus oleme umbes kell 12:30, kogu grupiga. (GPS-i baromeetriline altimeeter 6227 m, GPS 6241 m, teine GPS 10 m rohkem). Laskumine on lihtne - kuni traaversini. Traaversil Joosu laskub viimasena. Üks jaama nael tuleb välja, 30nd aastat tagasi pandud nael püsib ilusasti. Vanast jaamast on veel näha reps, ülejäänud on lume ja jää all. Esimese osa Joosu laskub topeltköitega. Teise osa traaversist ronib tagasi. Köisi on vaja edasiseks laskumiseks ja midagi maha jätta ei tohi. Pärast traaversit paneme veel kolm laskumisköit. Köied on meil 60. meetrised. Ilusasti laagis tagasi.

1.08

Laskume kurult. Jätame 2 lumevaia nõlva. Seejärel laskume kiirelt edasi. Loodame samal päeval liustikuga ühele poole saada või maksimaalselt alla. 4923 m kõrgusel serakilt laskudes Rooden murrab jala. Umbes kell 16.30. Roodenile kohe valuvaigisti sisse ja lahas ümber. Oleme kehva kohapeal, jäämurrutus ja kivivaringu oht. Liigume esimesse võimalikku telkimispaika. Umbes 100-150 m edasi. Suhteliselt halb koht, aga midagi pole teha. Rooden alguses kahe vahel hüpleb ühel jalal. Hiljem tõstame ja lohistame. (4850 m)

2.08

Teeme kanderaami ja alustame tassimist. Pikk päev. Kuni kella 23ni õhtul välja. Pealampides. Mõned väga ebameeldivad kohad. Järsk jäämoreenil laskumine, kivivaringus, laiad praod. Saame aga liustikult minema. Pidev side Katriniga. Helistame ka ise Elena Lorentsile. Side akadeemik Villemsiga, doktor Pille Saluvere annab nõu. Ei õnnestu kohe kopterit saada. Maandumisplatse ka ei ole. Ainult ülesse-alla reljeef. (4650m) Raske.

3.08

Jätkame tassimist. Liigume üle nõlva rohelisele harjale. Laskume 4200 peale. Raske. Ent nüüd oleme hea kohapeal. Kliinikumi juhataja dr. Märtson nõustab pikalt Priitu. (4190 m)

Rooden on tubli.

4.08

Ootame kopterit. Venib. Pilvisus koguneb. Lõpuks kella 13ne ajal kopter tuleb. Võtab Roodeni ja Marko peale. Marko läheb saatjaks ja sanitariks. Kõigil kergendus. Alustame kohe laskumist ja jookseme tirooli traaversi köiteni. Sven ületab esimesena, saab märjaks. Paneme lisaköied ja ületame Tanõmasi. Tundub olevat juba nagu kodus. Õhtul sööme BC-sse jäätud asju ja teeme ühe Viru Valge. 80ne. Hea.

5.08

Alustame laskumist. Tordary jõest üle ei saa. Tulles jäätud köis katkeb ja on üsna kole olukord. Õnneks midagi hullu ei juhtu.  Läheme kaarega üle Põhja-Tanõmasi liustiku keele. Tüütu, aga samas lihtne minek.

Jõudes teisele poole jõeületuse kohta võtame sinna jäetud varustuse -  kotid ja kommi. Liigume kuni kohani, kus Tanõmasi jõgi tulles tee kinni pani.

6.08

Alustame kell 6. Püüame jõge ületada. Ei saa, liiga palju vett ja tugev vool. Tuleme nats tagasi ja tõuseme jõe kõrvalt ülesse terassile. Tõusu 600 meetrit. Vastik. Aga midagi pole teha. Hea, et Priitu ei pea tassima. Õhtul kella seitsmeks oleme Kok-Jaris. Ootamas 2 autot - hernesupp, lepjoška, vorst ja liiter piiritust. Ööbime kusagil kaugemal karjuse jurtas.

07.08

Jõuame Murgabi ja jääme lõksu. Alustame jälle läbirääkimisi, Saksa ja Eesti saatkondadega. Katrin on toru otsas.

09.08

Sõidame Kirgiisasse Oši linna.

1 Kommentaar

Hommikul asus grupp teele Kirgiisi piiri poole. Seda siis seetöttu, et variante oli 2, millest mölema puhul tuli liikuda Kizyl-Art i piiripunkti. Variant A oli jätkata sealt teed Oshi linna, ning sealt lennukiga Eestisse tulla-eeldusel, et lennufirmad on nöus piletid ümber vahetama.

Variant B oli liikuda Kirgiisi ja siseneda uuesti Välisministeeriumi noodiga Tadjikistani, ning seeejärel mingit muud teed mööda liikuda Dushanbeesse.

Lõunaks oli selge, et lennufirma vahetab piletid ümber, nii et juurde tuleb maksta vaid vahetustrahv. See suht kibe summa.

Käiku läks siis variant A.

Seega siis on eesti mehed/naine jõudnud sõbraliku vennasrahva hoolitseva tiiva alla. Minu meelest peaks nad täna juba Oshis olema. Lend tagasi toimub 14.08 kl 3.55 marsruut Osh-Peterburg. Siis ca 10 ajal edasilend Peterburg-Tallinn. Lennujaama vastu vöib  sättida ennast 10.45-ks A.M.

Marko ja Priit saabusid Tallinna täna. Priidul oli kiirabi vastas, ning ta söidutati Tartu kliinikumi.