Kumm ja trenn

Viimasel ajal on tõesti trennijuttu väheseks jäänud.  Midagi on saanud ikkagi liigutatud, kuid olgem ausad mitte niipalju kui tahtmist oleks olnud. Tööga on suht tihe värk ja teadagi novembri õhtud, pimedad ja vihmased. Mõned reisud ka vahele tulnud.

Neljal järjestikusel laupäeval olen teinud “Gröönimaa meeste” trenni. Ehk keskmisest tiba suurem autokumm nööriga taha ja jooksu. Üle-eelmine talv ja ka eelmine,  kui sai käidud küll ronimas ja kangitrenni (loe kangi, mitte mehhaniseeritud jõusaal) tehtud jäi ilmselgelt vastupidavuse pool nõrgaks.  Sestap ka muutsin vähe lähenemisnurka. Kotiga ei taha jooksmist teha. Kardan lihtsalt põlvedee liiga teha. Lohisev kumm samas lööb küll hinge kinni, kuid ei pane suurt koormust liigestele. Lihastel jah. Tõenäoliselt kevadel peab sepetsiifilisemat seljakotiga liikumist kah tegema.

Treeningvahendi kokkupanek oli üsna lihtne. Kummivahetuse töökojast küsisin ühe maasturi kummi, mille nad heameelega andsid (tõenäoliselt peavad vanad ise maksma nende “utiliseerimise” eest).  Puuriga paras auk sisse. Sealt silmuspeaga poldi läbi, ilusti laiade seibidega kinni. Migist eluperioodist oli kappi jäänud ka imelik konks, mida kasutasin köie otsa kinnituseks.  Köit otse läbi silmuse ei pannud, sest ei viitsi igakord siduda – kummi hoian õues, köit toas. Köis ise on meeltesegaduses kunagi Peterburi Irbisest ostetud kange ja kehv enesejulgestusots. Vanast ronimisvööst sai tavaline vedamisvöö.  Jala-aasad ära ja vöö tagurpidi peale. Hea kui on lai vöö siis ei pressi kohe soolikaid tühjaks. Üks Astangult leitud karabiin ühenduseks, kuigi saab ka otse siduda.  Ja jooksu. Paljassaare poolsaare tipus on hea Peetre Suure merekindluse radadel sõtkuda. .

Eile TRN: 1:12, Pulss 156/167 keskmine läheb jah ülesse aga kõndida ei viitsi; 9 kmi; 1133 kcal;

Eelmine nädal lumega oli vingem, kohe selline päris raske 6000 tuhande peale jõudmise tunne.

[nggallery id=30]
Tags: No tags

2 kommentaari

Add a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *