[singlepic id=486 w=320 h=240 float=left]Pühade ajal on saanud isegi häste trenni teha. Nii sees kui ka väljas. 30.12. sai tehtud vendade Grauenitega Väos õhtune ronimine; 31.12 Käisime Simsiga Väos päevapaiku ronimas ja puurimas ning täna jälle suurema pundiga Harkus. Viljari esituses sai ka üks 7 meetrine kiirendus nähtud, mis lõppes 50 cm maapinnast. [singlepic id=487 w=320 h=240 float=right] . Jää üsna ilus ja toksimist jätkub hulgi.
Vahelduseks sellele ka kummivedamine Paljassaares 02.01. seekord 1:35 keskmise pulsiga 134, aga jooksust ei tulnud eriti midagi. Lumi õige võimsalt paks. Vahepeal lausa puusani. Samas väga kena ja inimesi kah suurt näha polnud. Lõpupoole vaid ATV hääled ja jäljed. Loodetavasti olid need asjaomased, kas kalur või reovee jaama mehed, mitte Põhja-Tallinna rullnokad. [singlepic id=485 w=320 h=240 float=left] . Saalitrennidest oli esmaspäev kuni kolmapäev õige raske. Toore jõu treenimine nii, et kolmapäeva õhtuks pärast ronimist olid käed ikka täitsa vedelad.
Kus te seda saalitrenni teete & ronite? Forellis? Või Lasnamäel mingil muul ajal kui kell kuus?
Kustkaudu te sinna Väo karjääri täpsemalt lähete? Me läksime mööda Betooni tänavat kuni raudteeni aga raudtee kõrvalt see väike tee on muidugi täitsa lahti ajamata, sealt on üksjagu veel läbi lume sumada. Kas kuskilt teiselt poolt saab autoga lähemale?
Õige sealt lähemegi. Seda teed ei aja keegi lahti, kuna kasutajad on ainult prügi reostajad. Jalgsi on sealt natuke visata. Loobki hea meelelolu.
Ehk tasub Väos ka ringtee poolt “approach”‘i otsida. Seal on laiem ja puuri jaoks kindlam jää, ülesõidu poolt on sinna aga pikk tee läbi paksu lume ja üle kivide (kraavil on lume all õhuke kiht jääd, mis ei kanna ja kindlustab rinnuni lumes sumpamise).
Ringtee poolt on pikem ja lumisem liginemine. Sealtpoolt ei tule ühtegi raja moodi asja ehk peab võsas ja heinamaal ragistama. Ka parkimisega võib probleeme tekkida, oleneb kui kaugele oled nõus auto jätma. Jääd on sealpool küll rohkem, aga ka madalam ja laugem.
Tundub, et autoga päris karjääri sõitma alati ei peagi. Esiteks on see lumes sumpamine erakordselt meeldiv tegevus. Meenutab justkui päris jääronimist ja marsruudi alla minekut. Teiseks, kui suvel-talvel mägedes turnida ,siis väike lisatrenn ei tee paha. Looduses liikumine on asja nimi.
Tegelt sumpamine oli lahe küll, eriti kraavi ületamine, kus mina sain isegi õlad lumiseks. Lihtsalt kokkuvõttes sain ainult ühe korra ronida sest kogu muu tegevus (autole parkimiskoha kaevamine, sumpamine, koha otsimine, köie ümber tõstmine jne) võttis kogu aja ära.
Aga kui ainult 1 kord ronida saab siis tuleb ikka kõvasti trenni veel teha:)