Vahelduseks nats trenni juttu ka. Kuna mu Visu Touringutel lõi 1995 aastal plastiku puu küljest lahti siis suusajuttu ei tule. Hetkel käimas toore jõu taastamise tsükli lõpp. Veel peale seda nädalat 2 minna, siis saab treening tsüklites pigem dünaamikasse ja veidrustesse sukelduda.
Eile TRN: Tööl kangisaalis soojendus 10 min ratast pluss võimlemine.
1. Kükk kangiga 95 kg 5 kordust/3 seeriat, 100 kg 5 kordust/2 seeriat. (Kuna õlalevõtmise pukki pole siis suurtemate raskuste selga vinnamine läheb tülikaks);
2. Rinnalt surumine 90 kg 5 kordust/5 seeriat;
3. Inverted Row 3 korda suutlikuse lõpuni 13/12/10. Üllatavalt raske harjutus vähemalt mulle. (Ei teagi head eesti keelset vastet, video vast selgitab).
4. Kätekõverdused 3 korda max – nina vastu põrandat 25/25/22;
5. Kõhule a) raskusega istesse tõus 25 kg ketas 15 kordust
b) plank hoidmine 1 minut
c) varbseinal jalgade tõsted ette sirged ja hargitades 20
nats venitust peale ning korras
Täna
TRN: 45 minutit rattasõitu Wattbikega (hangiti sellin riist) 6 raskus sileda peal ja 3 tõusuronimisel. (selline muhe väntamine ei midagi liiga pingutavat) kokku 29 kmi
sõidu ajal 3 kg hantilitega õlavööle ja triitsepsile nn. erinevad jääronimise harjutused. pikad seeriad kuni 30 kordust järjest.
Lugemissoovitus jääronimise ohtlikkuse kohta INJURY-RISK EVALUATION IN WATER ICE CLIMBING
Lühikokkuvõte: jääronimine on väiksem vigastusohuga kui: rägbi, jäähoki, käsipall, jalgpall ning kite-surfimine. See tähendab uuringu järgi on jääronimine võrreldes paljude teiste spordialadega väikese vigastus ohuga sh on suure vigastusohuga alad jalgrattasport, ratsutamine ja suustamine (arvatavasti mäest alla?)
