Kas teate, et kolesterool ei ole oluliseim südamehaiguse faktor.

Et sageli müükse meile toodet hea-kolesterool, paha-kolesterool, aga tegelikult on olemas asi nimega homotsüsteiin.  Sattusin lugema paberit ja see väidab järmist.
1) Homotsüsteiinitaseme tõus on seotud südameinfarkti, insuldi, vähi, Altzheimeri tõve ja diabeeti haigestumise (surmaga) ning selle langus otsustavalt vähendab haigestumise riski..


2) Bergeni Ülikoolis läbiviidud uurimustest järeldub (P.Holford „H factor“), et homotsüsteiinitaseme 5-ühikulise langusega kaasnes 49%-line langus suremuses üldse, 50%-line langus suremuses südame-vereringe haigustesse, 26%-line langus suremuses vähki ja 104%-line suremuse langus muude haiguste tõttu peale vähi ja südamehaiguste.
3) Normaalseks loetakse homotsüsteiinitaseme vahemikku – 5 kuni 12 mmol/L. Homotsüsteiinist tingitud haigestumisrisk muutub aga nulliks alles siis, kui homotsüsteiini tase on madalam kui 6,3.
4) Ainult ühel inimesel kümnest on tervislik homotsüsteiini tase EHK MADALAM KUI 6,3, mis viitab sellele, et enamusel inimestest esineb B- vitamiinide, foolhappe, SAMe ja glutatiooni puudus ning puudulik metüülimisprotsess.
5) Homotsüsteiin on aminohape, mis tekib teisest aminohappest metioniinist, mida saab toidust. Normaalselt tekib metioniinist teine aminohape tsüsteiin ja sellest omakorda keha kõige võimsaim vananemisvastane ja detoksifikatsiooni eest vastutav aine glutatioon. Selle protsessi toimumise jaoks on vaja ensüüme ja ensüümide jaoks omakorda kofaktoreid. Kui kehas on nende kofaktorite B2-, B6- ja B12-vitamiini ja foolhappe puudus ning napib nn. metüüldoonoreid, siis kuhjub hästi mürgine vaheprodukt homotsüsteiin.
6) homotsüsteiin soodustab tihkete ladustuste teket arteri seintes ja vähendab arterite elastsust ning seeläbi tõstab vererõhku. Kõrge homotsüsteiinitase ja madal foolhappesisaldus mõjutavad vererõhku, sest pärsivad lämmastikoksiidi – nn. lõõgastusfaktori tootmist organismis.
7) HOMOTSÜSTEIINITASEME TÕUS 3 ÜHIKU VÕRRA SUURENDAB HAIGESTUMISE RISKI UMBES 35%. Homotsüsteiinitasemega 9 -12 (20 % elanikkonnast) on inimesed nn “vertikaalselt haiged”. See tähendab, et nad on pidevalt väsinud, halva tähelepanuvõimega, meelolu kõikumistega, sageli haiged, rahulolematud, kergesti väsivad jne. Need isikud omavad mõõdukat haigestumisriski. Inimesed, kelle homotsüsteiinitase on 12-15 (umbes 20% elanikkonnast) on keskmisest halvema tervisega,

HEA SÕNUM

8) Homotsüsteiin taset on võimalik kahe kuuga langetada 5 punkti võrra – näiteks tasemelt 16 mmol/L võib jõuda tasemele 6 mmol/L nelja kuuga.
9) Homotsüsteiinitase on kõrge seetõttu, et ensüümidel napib vajalikke kofaktoreid. Nendeks on vitamiinid ja mineraalained: foolhape, püridoksiin ehk B6- vitamiin, kobalamiin ehk B12- vitamiin, riboflaviin ehk B2- vitamiin, mineraalainetest tsink ning vähesel määral ka magneesium.
10) seega süüa rohkem kala ja aedvilja, täisteraviljast tooteid, soja, kikerherneid, läätsi, ube ja herneid, seemneid ja pähkleid, muna, jogurtit ja kodujuustu, brokkolit ja spinatit.
Soja langetab homotsüsteiinitaset ning omab ka tugevat vähivastast toimet.
11) Tee ja kohvi tõstavad homotsüsteiinitaset, sama ka alkoholiga tarbimistNäiteid toiduainete B-vitamiinide ja foolhappe sisalduse kohta:

B12-vitamiini poolest rikkad toidud (sisaldus 100g kohta)
• Sardiinid 28mcg
• Austrid 15mcg
• Kodujuust 5mcg
• Tuunikala 5mcg
• Kalkuni- ja kanaliha 2mcg
• Lambaliha 1,8mcg
• Munad 1,7mcg
• Juust 1,5mcg
• Krevetid 1 mcg
• Piim 0,3mcg
Päevane vajadus on vähemalt 10mcg

B6-vitamiinirikkad toidud (sisaldus 100g kohta)
• Lõhe 0,82mg
• Forell 0,69mg
• Faasan 0,66mg
• Banaan 0,51mg
• Kalkun 0,47mg
• Neeruoad 0,44mg
• Makrell 0,4 mg
• Tursk 0,3mg
• Jänes 0,29mg
• Rooskapsas 0,29mg
Päevane vajadus on vähemalt 25 mg

Foolhapperikkad toiduained (sisaldus 100g kohta)
• Nisuidud 325mcg
• Keedetud läätsed 179mcg
• Hirsihelbed 170mcg
• Päevalilleseemned 164mcg
• Endiivia, salatsigur 142mcg
• Kikerherned, kuivatatud ja keedetud 141mcg


• Spinat 140mcg (keeta 1 minut)
• Rooma lehtsalat 135mcg
• Brokkoli 130mcg (keeta 3 minutit)
• Neeruoad 115mcg
• Maapähkel, arahiis 110mcg
• Rooskapsas 110mcg
• Apelsinimahl, värske 109mcg
• Spargel 98 mcg
• Sarapuupähkel 72mcg
• Avokaado 66mcg
Päevane vajadus on 600-900mcg, väga kõrge homotsüsteiinitaseme puhul on vajadus suurem.

TRN: Esmaspäev
1) SJN ratas 10 min võimlemine
2) Kükk 105 kg 5 x5
3) seistes surumine 57,5 kg 5x5
4) JT 57,5 kg 1x10, 100 kg 1x3, 155 kg 1x5
5) lõug 6,5,4 (no ei jaksa)
7) kõht plank 2x 1min; istesse tõus 20 kg 1x20

Õhtul Lasnas ronimas, küll tagasihoidlikult

Teispäev - lõuna ratas, eelmine post
Õhtu korvpall 1,5 tundi, intensiivne u 1 tund

Kolmapäev 1) kükk 75 kg 1x10 /1x15
2) rinnalt surumine 92,5 kg 2x5, 1x4, 2x3
3) tiitseps7selg tõmbed 12/9/10

Õhtul - tisleritöö:)

Täna lõuna 25 minti ratast, homme lõuna viimane suuremate raskustega jõutrenn, nädlavahetus Haanjas suustamas plaan sõita iga päev.

1 kommentaar “Kas teate, et kolesterool ei ole oluliseim südamehaiguse faktor.

  1. kessler

    jube keeruline. nagu vene vanasõna ytleb – kto ne kurit i ne pjot, tot zdorovenkim umrjot. aga yht-teist mul endal selgus kyll ehk kokkuvotte kasulik lugemine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga