9 mai 1956 Manaslu

Manaslu 8163 m nn Jaapani mägi langes jaapanlaste tahtele 9. mail 1956, kell12:30 kohaliku aja järgi. Tippu jõudsid  Toshio Imanishi, Gyalzen Norbu. kakspäeva hiljem tegid seda sama nende ekspetsi kaaslased  Kiichiro Kato ja Minoru Higeta.

Jaapanlaste saaga mäel algas 1952 aasta tutvumisekspeditsiooniga. Enne seda oli mäe juures käinud 50ndal Tilman Dudh Khola oru kaudu. Ekspets oli küll mõeldud Annapurnale, kuid vahepeal õnnestus J. O. M. Roberts'il põigata üle Larkya Bhanjyang kuru ning ta väitis olevat leidnud võimaliku tee Manaslu tipule kirdest. Mis lõppeks osutus ka tõeks.  

Niisiis 1952 japsi tutvumisekspets  uuris pärast ebaõnnestunud Annapurna IV'le tõusu Manaslu't läänest, kuid pöördus õigepea üle Larkya Bhanjyang kuru ning tegi baasi Sama küla kohale. Nad jõudsid Manaslu liustikule  Naike sadulale (Col) alla ning kinnitasid, et kõige tõenälisem tipumarsruut läheb kirdest.

1953 aasta kevadel võeti asi tõsisemalt ette ja 15 liikmeline Jaapani Alpklubi ekspets (j. Yukio Mita) tegi esimese tõusuürituse kirdest. Jõuti 7750 m kõrgusele.

Uus üritus tehit 1954 aastal. 14 liikmeline Jaapani Alpklubi ekspets (j. Yaichi Hotta) planeeris sama marsruuti, kuid Sama küla elanikud pahandasid pisud ja ei lasknud jaapanlasi mäele. [jaapanlastele pandi süüks, et nad olla püha mäge pahandanud, mille ilmseks tõendiks oli laviin mis purustas "kloostri" ja tappis 3 laamat. Lisaks tüüfuse levik, rõuge epiteemia -13 surnud ning põud, mis hävitas vilja]  Seepärast pidid nad hoopiski, minema Ganesh Himal'i, kus tegid ebaõnnestunud ürituse Ganesh Himal I'le Thoro Gompa liustiku kaudu.

1955 aastal kevadel läksid jaapanlased Kathmandusse, et saada luba ronida Manaslu't sama aasta sügisel ja 1956 aasta kevadel. Neil õnnestus ka ilma probleemidete Sama külast läbi minna ning tõusta Naike Col'ni.

1956 aasta edukas ekspets koosnes 12 liikmest Yuko Maki juhtimisel. 11 märtsil lahkuti Kathmandust.  Kolme nädalaga jõuti Sama külla mäe jalamil. Edasi ülesse mööda Manaslu liustikku. Laager I tehti 7 aprillil 5 200 meetri peale, laager II 5 600 meetrile, laager III  6 200 meetrile,  laagrite II ja III vahel  asus raske jäämurd, edasi laager IV  6 500 meetrile, laager V 7 300 ja viimane laager tehti 8 mail Toshio Imanishi ja Gyalzen, Junjiro Muraki ning nelja šherpa poolt, kelle nimed nagu tavaks saanud visatakse ajaloo prügikasti (kui kusagilt leida andke teada), VI 7 800 meetrile.  Edasi on juba ajalugu.

Pildid on American Alpine Journalist, 1953 ekspetsist

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga