Eile oli pühapäev ja seepärast jäi ka Lhotsest kirjutamata, aga parandan selle vea kohe. Kuidas üldse suhtuda Lhotsesse või mida sellest teame, kas see mägi loob mingit tunnet? Lhotse või Nuptse – kumb see kaheksatuhandene oligi? Vist pigem nii.
[singlepic=129,320,240,,center]
Lhotse 8516 meetrit üle merepinna, Nepaali-Tiibeti [Hiina RV] piiril, Everestist idas, neil on ühine sadul.
Aleksei Kovaltšuk jõudis tippu 2002 aasta 14 mail, vene ekspetsi koosseisus. Mis veel?
[singlepic=128,320,240,,right]
1956 Šveitslased olid jäänud alla Everestil. Nende ponnistused lõppesid mõned sajad meetrid tipust. Hiljem olla Tenzing öelnud, et pigem oleks talle meeldinud tippu jõuda Raymond Lambert’ga, kui inglastega, aga mägi on mägi.
1956 oli šveitslastele võimalus ja seda nad kasutasid. Kõrguselt 4 Lhotse ja Everest ühe ekspetsi käigus. Šveitslased kasutasid prantslaste teadmisi Makalult ning sama hapniku süsteemi. Esimene grupp mehi lahkus šveitsist 28. jaanuaril 1956 Bombay’sse ja rongiga Jaynagar’i. Indiast liiguti jalgsi Nepaali marsruudil Okhaldunga, Namche Bazar, Thyangboche – Everesti baaslaager, kuhu jõuti 7 aprillil. Teine osa ekspetsist lahkus šveitsist märtsi alguses koos hapniku süsteemidegaja 190 hapniku ballooniga ja jõudis baaslaagrisse 14. aprillil. Hapniku süsteemiks kasutati nn Makahni süsteemi, mis kaalus 6,6 kg. Tegemist oli avatud ringlusega süsteemiga, mida prantslased olid kasutanud Makalul ja šveitslased veelgi kergemaks edasi arendanud. Võrdluseks 1952 aasta ekspetsi süsteem kaalus 14,2 kg.
Baas laager asus Khumbu liustiku moreenil Khumbutse mäe jalamil. Kuhu šveitslased ehitasid korraliku laagri, koos kivist köögi ja puhkeruumiga. Ekspeditsiooni ainus teadlasest liige Fritz Müller (glatsioloog) planeeris teha seal uuringuid kuni aasta lõpuni.
Aklimati perioodi jooksul ronis ekspets ümbritsevaid madalamaid mägesid sh 5-s 5oo0-st. esimene luureretk tehti kohe 8 aprillil Khumbu liustiku läbimiseks. 12 aprillil jõudis ekspeditsioon Western Cwm’i. Laager I (5,800 m) tehti liustikule. Raskusi oli tõusuga II-se Laagrisse (6,110 m) Western Cwm’i algusesse läbi liustiku kõige lõhutuma osa. Siin pani ekspets 4 meetrisele liustiku praole 2 kokkupolditud metallredelit. Laager III (6,400 m) tehti ABC-ks kugu veeti ka suurem kogus varustust.
Esimesel mail tehti Laager IV (6,800 m) Lhotse nõlva alumistele terassile. Laager V (7,400 m) kollase kaljuvöö «Yellow Band» alla 6. mail. Siit tehti ka vintsiga köisraudtee varustuse tõstmiseks alumisest laagrist laagrisse VI “Geneva Spur” all. Vahepeal keeras ilm halvaks – lund hakkas sadama V ja IV laager jäeti maha ning VI laagrist laskusid alla Luchsinger (kes ekspetsi alguses oli rägalt haige) ja Schmied. 14 mail puhastati uuesti tee IVlaagrisse, kuid V laagrissed paksu lume tõttu ei jõutud.
16 mail murdsid Gunten ja Reist läbi Geneva Spurile aj nihutasid VI laagri natuke kõrgemal, kuid nad pöördusid tagasi. 17 mai õhtuks tõusid Reiss ja Luchsinger VI Laagrisse, Reist ja Gunten olid V Laagris, Eggler ja Schmied IV Laagris ning teised III-das. Pärast suhteliselt külma -25 kraadist ööd alustasid 18 mai hommikul Ernst Reiss ja Fritz Luchsinger tõusu Lhotse tipule. Marsruut läks läbi nn Lhotse kuluaari, mis läks järk-järgult tehnilisemaks. Lõpuosas läbib kuluaari punakas kaljuvöö, mille sveitslased ületasid kasutades kaljunaelu.
Kell 2:50 jõuti tippu.
Huvitav on, et oma reisikirjeldustes pööravad šveitslased ise pigem rohkem tähelepanu Lhotse tõusule järgnendud Everest tõusule ju siis oli asi ikka hinge peal. Everesti teise tõusu tegid 24 mail Jürg Marnmet ja Ernst Scmied, 25 mail Hans-Rudolf von Gunten ja Adolf Reist.
Lhotse on tegelikult 3 tipuline mägi. Lisaks peatipule veel – Lhotse Middle 8,414 m ja Lhotse Shar 8,383 m. 2001 aastal tõusid venelased Lhotse Middle tippu ja said nn. oma 8000 tuhandese. Tänavu on neil plaanis Lhotse-Everesti traavers……
