Kokkuvõte kõnest teksitina ja kel soovi võib ka kuulata.
Tere kõigile! Joosu olen on 17. juuli ja oleme jõudnud edukalt baaslaagrisse. Et natuke eelnevatest tegevustest ka. Eile mm jõudsime Vrangi, ööbisime kodumajutuses 2700. meetri kõrgusel. Tervised olid nagu sellistel kõrgustel ikka. Esinesid kõhu probleeme ja väikseid palavikke. Täna hakkasime pool seitse Vrangist eeslitega tulema ja jõudsime 15:30 baaslaagrisse. (41-45 sekund arusaamatu). Kõik on väga hästi. Meie autojuht on väga tubli, tema organiseeeris meile eile eeslid jõudsime kella seitsmeks eeslite juurede. (50-59 sekund arusaamatu) ja tulek sai alata. Tulek nagu ikka, väga raske (naeru mõmin). Aga nüüd oleme siin kohal. Ööbime (1:10- 1:11 arusaamatu) kitse aias, mis on siin on maha jäätud, mis on kaitstud piiriga (1:17- 1:25 arusaamatu). Ei ole nagu muru või kivi peal, vaid sellise kitse väljaheidete peal. (1:28- 1:34 arusaamatu)… korda teha. ei ole (vist töövahendeid ja materjale) ja kuna meil on peale “kõiketeadva Sibula” ja veel teisi ehitajaid, siis me üritame selle hernekeppidest, kuivatatud sitast ja hõbepaberist kokku teha (tõenäoliselt messitelgi ja varjualuse varustuse jaoks). Siia jõudes oli tervis kõigil korras, kõigil oli söögiisu, hapnikunäitajad olid ka enam-vähem (s.o hapniku saturdatsioon veres. Mõõdetakse veres hemoglobiini hapnikuga küllastatust ehk saturatsiooni. Normaalselt on saturatsioon vähemalt 96%, kuid mägedes langeb see märgatavalt. Kurnatuse ja mitte piisava-aklimatisatsiooni oludes võib hapniku sisaldus langeda ohtlikult madalale. Seda mõõdavad ekspetsi liikmed igapäev, et jälgida lisaks enesetundele ka mõõdetavaid näitajaid aklimati ja füüsilise seisundi kohta.) ……..Lõpp segane, vist mingid Thuraya ühenduse probleemid.
