Uurimus jääronimise jaamadest

J. Marc Beverly on avaldanud uurimuse Ice Climbing Anchor Strenght: An In-Depth Analysis, millele juhtis tähelepanu W. Gadd oma blogis.

Mõned tähelepanekud artiklist.

1) Jää on tugevam staatilise tõmbe (slow pull) puhul ja puruneb lihtsamini järsu kukkumise (drop test) korral.

2) Jääpuuri keeramisel uuesti vanasse auku on ankur liiga nõrk, et vastu pidada UIAA testile (fall factor test).

3) Samas jääpuuri uuesti keeramisel vanasse auku on see pea-aegu sama tugev, kui puuri keeramine puhtasse jäässe.

4) Mida pikem puur, seda tugevam ankur. Ka puuri uuesti keeramisel vanasse auku.

5) Ei leitud märkimisväärset vahet, erinevate tootjate puuride vahel, nende uuesti keeramisel teise tootja puuri auku.

6) Vertikaalne abalakov on tugevam horisontaalsest.

7) Abalakov tehtud slingist on tugevam repsust tehtust.

8) Lühikene puur keeratud vanasse pikapuuri auku on üldjoontes sama tugev, kui horisontaalne abalakov.

9)Mitte kunagi kasutada horisontaalset või vertikaalset abalakovit või ainult 1 puuri ainsa julgestuspunktina. Isegi on ohutum, kui eesronija ei kliki ennast sellsiesse jaama, vaid kukkumisel saab jaam julgestaja dünaamilise tõmbe, mitte kukkuja UIAA fall factor 2-te (so Twighti soovitus, kaitse jaama ja keera kohe 1 punkt juurde…).

Täpsemlat meetodite jmt kohta saab muidugi lugeda artiklist. Seal ka mõned head viited.

2 Comments on “Uurimus jääronimise jaamadest”

  1. Jah nüüd meenub küll!
    Märkuseks vaid, et nn standardsed vene puurid on vist vähe peenemad, kui tänapäeva moodsad st neid vanasse auku toppida ei saa väga hästi.
    Kaks linki veel puuridest ehk keegi pole lugenud

    http://ocw.mit.edu/courses/aeronautics-and-astronautics/16-622-experimental-projects-ii-fall-2003/projects/alziati_bennett.pdf

    http://strikerescue.com/file_download/1
    ja 1 kirkadest
    http://personal.strath.ac.uk/andrew.mclaren/Douglas_Harvey_2006.pdf

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga