Lugemisvara

Kui sellise külma ja talvise ilmaga ning vabariigi aastapäevajärgses pohmeluses ei suuda keegi leida endas motivatsiooni välja minna, siis soovitan lähimast ajakirjandusväljaandeid müüvast asutusest (Kalamaja inimeste jaoks on see R-Kiosk) kaasa haarata värskeim GO Reisiajakiri (mitte segamini ajada Georg Otsa initsiaalidega). Mõnikord on juhtunud, et GO ajakiri on pisut liiga kaldu automatkajate (kergelt küll kahtlen, kas on paslik neid kahte sõna – auto ja matk – ühes ja samas lauses üheskoos üldse kasutada, aga riskin siiski lugejate pahameelega), palverändurite, allveesukeldujate ja surfisõprade poole. Aga viimane GO oli täitsa õnnestunult välja kukkunud isegi minu kui alpinismiga põgusalt kokkupuutunud inimese meelest.

Peamise panuse selleks annab ilmselgelt intervjuu Vello Pargiga (10 lk!), kes on muuhulgas ka üks Firni asutajatest. Räägib seal pikalt-laialt oma alpinismialastest tegevustest ja saavutustest – muuhulgas tegid 5B esmavallutuse Ülem-Svaneetias, poolteist kilomeetrit mööda kaljut, üldine nurk oli negatiivne,

“Mäletan, et lasin õhtul rohelise raketi, kuna raadiot ei olnud. See põrutas ülevalt vastu lage, tulevihm tuli kaela, õnneks jäi telk terveks”

samas on mehel ka tõsine Antarktika-pagas, sealhulgas elas üle ka traagilise tulekahju Vostoki jaamas 1982. aastal.

„Tulekahju lõi viinapudelid lõhki. Tõime selle külmunud känkra tuppa ahju juurde ämbrisse. Seal see sulas üles, klaasikillud langesid põhja ja meie kulbiga võtsime siis viina“

Lisaks saab lugeda esimest osa mägedeloost Marx ja Engels (6 lk), mille autoriks on paberite järgi Hannes Oja, keda küll Balticumile esitatud Marxi marsruudikirjeldus millegipärast osalejate hulka ei arva. Seega tundub, et kui isegi teksti kirjutamisega võis ta enam-vähem hakkama saada, siis fotode tegemine (mille autoriks ta samuti on tituleeritud) võis tal küll Eestis olles päris raskeks osutuda. Päris tabavalt kirjutatud loo esimeses osas jõutakse välja baaslaagrisse minekuni ja muuhulgas tulevad välja ka selle reisi tegelikud ajendid:

„Tadžikis on vägagi aktsepteeritav õllepoliitika, pealinnas maksavad kõik õlled 0,45 eurot olenemata sellest, kas ostad poest, keldrikõrtsist või keskväljaku fontääni kõrvalt välikohvikust. Olgu selleks siis pooleliitrine importõlu, peamiselt vene või kohalik või üheliitrine kohalik Zim-Zim“

Veel võib oma silmaga vaadata seda, mis juhtub siis, kui väga külma ilmaga ilma kinnasteta lund kühveldada (alla 16a ei soovita – see võib ülimalt negatiivselt mõjutada sinu otsust suureks saades alpinismiga kätt proovida!). Samas tasakaalustava ajakirjanduse musternäitena on kõrvallehel üles loetletud alajahtumisega võitlemise meetodeid.

„Matkadel pole üldse vale, kui alajahtunule poeb keegi kaissu.Usun, et ei ole tarvis meelde tuletada, et kaissu võtmine ja kaissu minemine toimub paljalt. Vana tšuktši kombe kohaselt“

Kui mägedega seotud teemad kõrvale jätta, siis muude huvitavate asjade seas kutsub Kaasanis ühe ülikooli rektor hr Muhametšin kõiki külastama tatarite maad,

„Noormeestele võib öelda, et tatari neiud on kõige ilusamad. Noormehed võivad julgesti siia sõita, tatarlannad on tõesti kenad”

Olev Remsu räägib imelistest kohtumistest Novgorodis

“Muuseumimaja on müügis, selle ostab ära üks rahajõmm, teeb siia bordelli,“ vahendas autoparandaja lõõpival toonil ümbruses levinud kuulujutte. „Tulite liiga vara.“

ning Patagoonia jalgratturid kiidavad sealset külalislahkust.

„Peagi saabus peremees, kes meid sisse lasi, näitas ette oma olematud toidutagavarad (mõned munad, sibula ja saia), viitas veiniriiulile ning lahkus. Sellise elamuse eest oleks valmis kohe uusi raskusi kogema“

Tehnilisele innovatsioonile panevad pidurit Kristjan-Erik Suurväli

„2000.aastal soetatud MSR räätsad on ka täna täiesti konkurentsivõimelised – mina oma valikut ei muuda“

ja fotograaf Assar Jõepera.

„kompaktsete digikaamerate pildikvaliteet, kasutusmugavus ning videovõtte võimalus kaaluvad tihtipeale kohmaka peegelkaamera omadused üles“

Üks asi jätab veidi mõru maitse ka suhu. Nimelt 2006 aastast pärit Fred Jüssi pildiga GO esikaas kuulutab hinnaks olevat 39 krooni. Samas viimane GO number maksab juba 3.70 eurot – hinnatõus seega 48%.

Aga pole hullu, jätan õhtul pubis ühe õlle ostmata, olengi juba plussis!

One Comment on “Lugemisvara”

  1. Njah…unustame selle mõttetu trykiveakuradi juba ära – mul ei ole tõesti sellega midagi pistmist…ja et ajakirjas oli ju yks ysna emotsionaaolne. lugu veel (mida mainida).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga