Õnnelik lõpp?

Mul on au katkestada paarinädalane hingetõmbepaus ajaveebis:)
Minu jaoks on selleaastane reis järellainetusena veel edasi kestnud. Sõrmedest - vasakult käelt kolme sõrme ülemised lülid (pöial ja nimetissõrm on terved) ohevrdati pea kuu aega tagasi mäevaimudele. Parema käe ühe kahtlase sõrme osas on hetkel tugev lootus, et külmakahjustus paraneb ja rohkem väga professionaalse dr. Saluvere kirurginoa alla minema ei pea. Praegu vasaku käe sõrmed kosuvad ja loodetavasti peatselt saavad ka painduvuse tagasi.
See reis oli kinnituseks sellele, et mäkke ei ole mõtet minna ilma kindlustuseta. Otsisin eelnevalt pikalt veebist alternatiive (soovisin lisaks elukindlustuskaitset) ent mägionimine oli valdavalt välistuste seas.  Otsimine tulemuslik ei olnud (kui keegi teab muid alternatiive, andku teada), seetõttu taaskord kasutasin reiskindlustuse võtmisel taanlaste IHI kaitset läbi Jaani klubi grupipoliisi. Kontakt kindlustusega oli Kristjan-Erikul juba mäes (ta uuris võimalust kopteri päästeaktsiooni kohta), minuga juhtunuga oli taanlased kursis. Septembri alguseks oli kõik toimunud kulud/tagajärjed selged ja asi jõudis kindlustusse paberite esitamiseni.
Juba eelnevalt oli olemas IHI poolne kinnitus, et kompenseeritakse minu ja Joksi tagasisõidu lennupiletite maksumus. Joks teadupärast oli mul saatjaks, kuna sidemetesse mässitud näppudega on suhteliselt keeruline adekvaatselt tegutseda. Küsisime juurde ka tagasilennu ülekaalu maksumuse (tervitused Aerofloti ahnele kollektiivile) ja IHIsse teostatud telefonikõnede kulude kompenseerimise. Algselt  punniti vastu, ent mõttevahetuse tulemusena leiti kindlustustingimustest meile sobilikud punktid.
Jauramine käis ka minu sõrmede osas. Algselt väitsid nad, et tegu ei olnud õnnetusjuhtumiga (sobilik oleks neile olnud, kui mu näpud oleks koheselt küljest pudenenud). Tingimustes leidus siiski punkt, milles oli kirjas see et maksmine toimub ka siis, kui püsiv tervisekahjustus leiab aset 12 kuu jooksul peale juhtumit. Kompenseeritava summa määraks 25% õnnetus -ja surmajuhtumikaitsest (terve käsi v. jalg oleks tähendanud 100%list makset). Võrreldes Eestis tegutsevate seltside määradega (kõrvale jättes mägironimise välistuse) võrdlemisi korralik määr. Algset keeldumist põhjendasid sellega, et varem pole neil alpinismi teemadel nõudeid olnud.
Suured tänud abi eest IHI'ga suhtlemisel Ain Niinestele InBro'st.
Nii et võin omalt poolt sellele ekspetsile joone alla tõmmata. Läbi musta huumori prisma vaadatuna võib tõdeda, et finantsiliselt jäin reisikuludega plussi. Nii mägironimine kui alpinism (ükskõik, kuis neid defineerida) on jätkuvalt väljakutsuvalt põnevad adrenaliinirohked harrastused. Ent kas, millal ja kuhu mägedesse tulevik mind viib, näitab juba aeg.  Lisaks - mäeskäimine on teadupärast väga egoistlik hobi.  Ja egol ei tohi liiga suureks kasvada lasta.

PS - lugemiseks kaasa võetud Anthony Kiedise elulooraamat oli prohvetliku pealkirjaga - "Scar Tissue"

(KES) Lisa: Kindlasti on vaja sellises olukorras talletada kõik võimalikud dokumendid. Arsti kiri, peaarsti tempel, miilits-politsei, vajadusel baaslaagrist  jne.

3 Kommentaari “Õnnelik lõpp?

  1. simson

    simson

    Kieldise raamatust on tõesti kahju, mul jäi ka poole peale. Selline aus ja kohati isegi helge narkomaani päevaraamat.

  2. Hannes

    Poliitiliselt korrektne teadaanne: Tänase seisuga võib öelda, et Pobeda 2008. aasta ekspeditsiooni grupiliikmete seas sel aastal rohkem sõrmelülide amputeerimisi ei teostata. Ekspeditsiooniliikmete taastusravi kulgeb plaanipäraselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga