Seda enam on põhjust kirjutada Rick Ridgeway Ameerika 1978. aasta ekspeditsioon raamatust K2-le, et üks selle osavõtjaid, John Roskelly, sai nädalavahetusel Piolets d’Or elutöö auhinna.
Raamat on korraliku pildimaterjaliga nagu ka kaanelt paistab. Pilt traaversist 3 ja 4 laagri vahel. Ameeriklastel oli selle ajani K2 palju ja piisavalt kehvasid kogemusi. Tippu ei olnud jõutud ja natuke ambitsioonikalt nimetetakse raamatus K2-e ameerika mäeks võrdluses brittide Everesti ja sakslaste Nanga Parbatiga. Julgen uskuda, et itaallastel oleks siinkohal kõva sõna sekka öelda.
Igal juhul 1938, 1939 ja 1953 aastal olid ekspetsid lõppenud kehvalt. 30ndatel käis kähmlus liidrirolli ja selle üle kaeda kaasa kutsutakse. Huston 38 ja 53 aasta juht ei saanud kuidagi läbi Fritz Wiessneriga. Wiessner, aga olu tõenäoliselt tol ajal USA kõige kibedam käsi. Tõusis 8400 meetri kõrgusele ja jättis tippu minemata, et säästa teda saatnud Pasang Dawa Lama elu. Pärast muidugi sattus Dudley Wolfi surma tõttu igatsugu mudaloopimisse.
53 aasta ekspetsi tähtsõnad olid muidugi Pete Schoening’u kirkajulgestus ja Art Gilkey surm.
78 aastal jõudis ekspeditsiooni 12-st liikmest tippu 4 Lou Reichardt, Jim Wickwire, John Roskelley ja Ridgeway. Nenede eesmärgiks oli uus marsruut, millele poolakad olid varem alla jäänud. Sama juhtus ka ameeriklastega, tehti traavers Abruzzi marruudi lõpu-ossa ja sealt tippu. AAC Journal artikkel
Ridgeway oli 1976 aasta Everesti ekspeditsioonil jäänud tipu pundist välja ning oli nüd tahtmist igati täis. See peegeldub ka Last Stepis. Püüdes olla objektiivne kirjeldab ta üsna detailselt nii logistikat, kui ka inimeste vahelist kisklemist. Kuidas ikka tehti ära, kes millisesse laagrisse jääb, kes kellega ühes telgis on ja miks keegi mölakaks osutus või jäigi. Ühesõnaga konkurentsi ja individualismi keeruka maailma põimumine ühise eesmärgi nimel ning kired selle ümber. Loomulikult mõjutab tonaalsust, et autoriks on tippu jõudja võitja. lahe energiline värk, mitte brittide ilustatud “koloniaalraport”.
Muuseas lugemissoovituse andis mulle T.R, kes olla lugenud raamatut, kuna S. selle mingist laagrist või kusagilt tuuripani!
1939 aasta dok-kaadrid.
