Sügisel võetakse hooaega kokku., Mõneti on see ebaõiglane. Mägedes tegelikult ju hooaeg veel käib.
Mis siis Eesti mägironijatel sõrmedevahele jäi?
Tehniline ronimine.
Rees Ronius Juurma ja Henry Patzig ronisid märsis, elegantse Supercolouir marsruudi (ED- W5, M6) Mont Blanc du Taculil. Mindi tagasi 2018 aastal pooleli jäänut lõpetama. Edukalt. Tegemist talvistes tingimustes tõsise ronimisega.
Juunis kuumalaine ajal. Samuti Alpides kaks klassikut. Aigulle du Chardonnet’l – Eperon Migot AD+/D ja Goulotte Chèré, D (D+) Triangle di Taculil, üle Mont Blanc du Tacul tipu. Siin kirjutaja ja Helmi Marie poolt. Mõneti põnevaks tegi olukorra ühe osaleja füüsiline seisund.
Kõrgmägedes s.o üle 6000 meetri
Mais-juunis osutus populaarseks Denali 6168 m (6190m), Alaskal. Kõigepealt Kunnar Karu. Siis Eesti grupp koossesisus Katrin Merisalu, Kerttu Olveti, Kaspar Eevald, Argo Mere, Fred Viidul, Einar Kivisalu, Johan Kütt ja Tannar Esna. Kahju, et Argo ei saanud teoks teha soovi laskuda suuskadel. Terve punt kogu koosseisus tõusis tippu.
Kõrgmägede terav hooaeg sai tuurid ülesse Pakistanis. Marie Saame tõusis Broad Peak (8051) tippu 18. juuli. 27 juulil tõusid Gasherbrum II (8034) tippu Priit Joosu, Lauri Ehrenpreis, Krista Kirspuu ja Ain Rästa. Ka kogu grupp tipus. Tõusud tehti ilma lisahapnikuta. Marie tegi hiljem tugeva ürituse K2-le.
22. juulil jõudis Krisli Melesk maailma kõrguselt teisele mäe, K2 -e, tippu. Kommertsekspeditsiooniga, kasutades lisahapnikku.
Eraldi põneva ettevõtmisena, peaaegu kõrgele, “Tartu” naisekspeditsioon Tadžikistanis Fani mägedes. Chimtarga kurult Energia (5120) tippu (2B). Liisi Kasuk, Anu Hark, Kristiina Ribelus, Dagmar Niibo, Anneli Albert ja Kristel Patzig. Ka kõik tipus. Tegemist on igati vahva piirkonnaga, kus viimsel ajal on Eestist rohkem mägimatku hakatud tegema.Seal on ka kõvasti tehnilist ronimist.
Muus osas n.ö klassikalised ja nüüd juba ka Eestis teenusena pakutavad Kazbek, Mont Blanc erinevaid klassikalisi radu mööda, Ararat. Ehk kindlasti veel midagi, mis kohe meelde ei tule.
Mida juhtus uut?
Kuhu viivad mägironijate mõtted ja millised on tulevikuplaanid? Selle hooaja alusel küll raske näha miskit erutavat. Loomingulisust oli vähe. Uute piirkondade avamist pole. Huvitavaid tippe? Midagi enamat, kui enese füüsise katsumine ei olnud. Sest on kahju.
Püstitatud eesmärgid, said enamikel edukalt täidetud. (Ilmselt neist mis täidetud ei saanud pole kosta). Kui lugeda üle, kus käidi ja palju inimesi käis, siis kandepind väga lai ei ole.
Kuigi Rees ja Henry tegid väga nõudliku ja korraliku marsruudi, jäi tehnilise ronimise harrastajate hulk väga kitsaks. Mis iseenesest peakski olema n.ö alpinismi tuum.
Jah 8tuhandestel käidi ja nagu öeldakse, 8000 on 8000 – kõrge ja kurnav.
HOOAJATU
