Esiteks on küsitud korduvalt akronüümi AMMV seletust – siin ajaveebis on selle all mõeldud “Alpinistide ja mägimatkajate mitmevõistlus”. Teised tuntumad tähendused on Add to Make Market Value (USA tolli poliitika) ja
American Merchant Marine Veterans, see selleks.
19 ajaveebis hääletanust 18 arvas, et AMMV taaselustamine oleks hea mõte. Mõned ka kommenteerisid teemat kas siis siin või e-kirjaliselt mulle. Järgnevalt: (i) AMMV kuda ajalooliselt oli; (ii) missugused ettepanekud kajasid, (iii) ettepanek.
Aga enne et igavaks ei läheks tsitaat ajalehest Sakala aastal 2002:” “Alpinist ei kooserda mööda mägesid ringi, seljakott seljas ja eesli kombel higistades, nagu mägimatkajad kilometraazhi taga ajades teevad.”
Soomaa pargivalvur Gunnar Sein alpinistide ja mägimatkajate erinevustest
“Sakala”, 30. III”
(i) Kahjuks internetipõhised allikad Firn, Priimets, Vana matkaliit ei räägi AMMV-st suurt midagi, ka JKA kodukal teavt pole. Suulise pärimusekohaselt olla tegemist olnud oluliset võistlustega, mille tulemuste põhjal jaotati tuusikuid alpilaagritesse. Tuusik alpilaagrisse oli kõva valuuta ja motivaator. Või nagu Sven Mäses pani mis on motivaatoriks tänapäeval? Kõigil raha olemas ja mäed lahti, mine käi kellega tahad kus tahad.
Esimene taaselustamine toimus 2001 juhend. Eesmärgiks oli: selgitada välja kõige osavamad ja vastupidavamad mehed ja naised alpinistide ja mägimatkajate hulgast. Taastada vana traditsioon ning anda võimalus mitmekülgseks sportlikuks tegevuseks ja klubidevaheliste suhete tihendamiseks.
(ii) arvamused võib jaotada kathte lehte 1) asjalikud kuidas ja mida teha 2) ilmavaatlused, räägin ainult esimestest.
TEHNIKA – “vähe alpinismitehnika ja muid mägarditele suunatud võistlusi /…/ muu natuke teistmoodi alpinismitehnika võistlus leiaks kindlasti palju huvilisi ja osalejaid. ”
Korraldajate paljusus – “..iga klubi või inimeste kokkuleppeline ühendus teostab/võtab nö enda vastutada ühe osavõistluse jaotades need erinevad osavõistlused erinevatel aladel hooaja peale ära ning tulemused summeeritakse..”
- “Ehkki tundub, et firn sedakorda kogu korraldust enda kanda võtta ei taha, leiduks meil siiski mõned asjast huvitatud noored, kes samuti ideega kindlasti rõõmuga kaasa tuleksid ja nõu ning jõuga korraldamisel abiks saaksid olla”
- ” Mis korraldusse puutub, siis minul endal on lihtsalt natuke liiga vähe kogemusi, et seda asja üksinda vedada, näiteks radu ja praktilisi ülesandeid välja mõelda, küll aga oleks tahtmist kõige korraldusse puutuva osas abiks olla”
MOTIVATSIOON – “Miks kuidas mäeskäijad selle juurde tagasi suunata (miks vaja on)?” “Piisab sellest, et inimesed lihtsalt tahavad sellega tegeleda oma enda rõõmuks ja hea kui on veel teisi samal arvamusel ning miks mitte siis midagi ühiselt teha, kas siis käia mägedes, soos või AMMV’l.”
(iii) Ettepanekud
Soojendav arutluskäik – enesemättalt vaadates ning kõrvalt nähes, kuidas asjad klubilistel üritustel toimuvad (põhiliselt JKA näitel, sest Tartlastest ei saa täpselt aru kus lõpeb Firni ja kus hakkab ülikooli teema) võib tõmmata lihtsa järelduse – on mõned üksikud kes võtavad osa klubilisest tegevusest ja on paar inimest kes seda orgunnivad. Sageli need kes orgunnivad peletatakse eemale. Ühesõnaga kandepind on ahtake. Aga nii oli ka Nordic walking’ uga enne käimiskeppide turunduskampaaniat:),
Mis siis? Hiiekas püstitas õige küsimuse, miks? Vastuse leiab kusagilt Tartu jooksu”marataoni” ja xDreami vahepealt. Tundub, et mõlemal puhul on tegemist sotsiaalse kuuluvuse küsimusega. Kõik saavad aru millega tegelen (jooksen-rullin-kanuutan). On olemas kommuun, kus asja ajada ning isegi kõrvalseisjad noogutavad pead. Rääkimata ürituse sujuvast organiseerimisest jne. On olemas motivatsioon = eneseuhkuse upitus. Lihtne seostada ka igapäeva-eluga, metsajooks ja suustamine = tulemuse realiseerimine massiüritusel. Mägedeskäijad kuuluvad suures osas nende samade näidisürituste tarbijaskonda, ehk tulb siis küsida endilt, miks need ja miks EI AMMV – kas nad kattuvad, ei paku AMMV erutust või on eesmärk hägune?
Sest marsruudile minnakse juhuslikult – sain raha ei saanud – tuleb kelleltki huvitav idee, ei tule – jube pikk planeerimine, pikk puhkus (igatsugu perekondlikud ja ametkondlikud probleemid) ehk
EI OLE KIRGE –
Häda on ka selles, et sageli tekib võrdlus endiste aegadega, kui oli kommuun ja nüüd miskipärast pole – tegelikult on see normaalne. Kuna iga üks, kes tahab saab minna sinna kuhu soovib ja mis veelgi hullem igaüks, kes tahab saab küsida kellelt tahes raha teenuse eest, millel pole standardit – st viia inimesi mägitõusudele. Veneajal oli see võimatu.
Tuleb luua motivatsioon miks? – Esimene miks on tuli meie sees ju see on olemas; teiseks mastaap – oleme sellised nagu oleme – nikerdame põlevotsas, ajame oma asja, kuid järjekindlalt nagu venepapp kirikus – piisab kui tõsised huvilised osalevad.
Sestap on oluline keskenduda kvaliteetidele – mis on olulised harrastusalpinistile – tehnika, mh tehnika ja meelekindlus. Ehk tegelemine asendustegevusega – selleks et olla kindel kui tasandikult mäkke jõuan ei ole roostes (mis sest ajast raisata)
Hiieka korraldatud tehnika võistlus Tartus oli super; Viljari tehtud drytool ka; Ehk kui kombineerida head üritused, sõbraliku seltskonnaga ning jagada organiseerimise poolt peaks välja vedama küll.
Tõenäoliselt raskeid rahalisi auhindu me kokku ajada ei suuda, sest milleks peaks keegi neid meile pakkuma – kui me ise oleme jõuetud. Aga mingi ergutus siiski. Ja pealegi ilma osavõtutasuta üritusted miskipärast nii popid pole.
Ettepanek
3-4 tehnikavõistlust-töötuba aastapeale,
1 – (…… ) sisetingimustes – hilissügis – lätitüüpi – tehnilisem, kavaga marsruudi läbimine (Hiiekas)
2 – Põhja-Eesti karjäär talv – päästetehnikad ja jääronimine (st altjulgestusega) (Kristjan-Erik)
3 – Tehvandi – kevad (suunitlusega kõrgel rippumine) (Kaisa, abilistega)
4 – Põhja-Eesti -kevad – looduslikul kaljul jaamade ja julgestuspunktide loomine ja paarisronimine (:::::Joosu, Holmes või keegi muu)
Kõikidel etappid peaksid olema piisavalt lihtsaid ülesandeid, et poleks hirmu mina küll ei saa – ja ka keerulisemaid.
Jooksu-suusa ja jõuüritused – võiks olla juhul kui miskit muud pähe ei tule (noh Rooden jooksis Tartut endakohta üsna nigela ajaga… äkki ongi seljakoti tõusu Vällamäele 15 korda järjest tarvis)
Tänud kaasamõtlejatele. Loomulikult on hea kui kas kokkuvõttes või eraldi entusiaste ka premeeritakse, aga sellest ehk asjade kulgemise käigus.
