kuni 1950

Esimene teada olev mägironija Eestimaal oli Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot, hilisem Tartu Ülikooli rektor. Pärast 1814.a. Tartu Ülikooli lõpetamist veetis Parrot järgmised viis aastat Lääne-Euroopas ning tegi reise Alpidesse ja Püreneedesse. Üritades Monte-Rosa (4634m) tõusu, jõudis ta kõrguseni 3915m, Püreneedes tõusis ta aga kõrguselt teisele tipule Maladettale (3365m) ja teada olevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule Mon-Perdjule (3346m). 26.09.1829 tõusid Suur-Ararati (5165m) tipule:

  1. Georg Friedrich Parrot (Tartu Ülikooli professor)
  2. Chatschatur Abovian (Etšmiadsini kloostri diakon)
  3. Aleksei Solorovenko (41 Jäägerrügemendi kütt)
  4. Matvei Tolpanov (41 Jäägerrügemendi kütt)
  5. Owannes Aiassian (Arguri küla talupoeg)
  6. Murat Pogossian (Arguri küla talupoeg)

Parrot juhtis ulatuslikku uurimisretke, mille käigus uuriti Maa gravitatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist ehitust, lumepiiri kõrgust, kliimat, taimkatte kõrgusvööndeid jne

Kõik see on kirjas Parroti raamatus “Reise zum Ararat”. Lisaks võib lugeda ka ülevaatest Parroti reiside kohta, mille kirjutasid Kuldev Ääremaa ja Priit Vürstiga 1970-ndate aastate alguses ja see avaldati Eesti Looduses. Venekeelne tõlge kogumikus “Pobeždjonnõe Veršinõ”

 

EdgarKant

Professor Edgar Kant kirjeldab Alpide matkamuljeid artiklis, Lumine hõõgus, Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.309

1 kommentaar “kuni 1950

  1. Kuldev Ääremaa

    Ararati tippu ei jõudnud Parrot mitte koos kolme tudengiga. Reisil olid tal küll saatjaiks tudengid ja nad tegid mitu katset tõusta tippu, kuid viimasel (kolmandal) tulemuslikul katsel tudengeid ei olnud. Tippu jõudsid:
    1. Georg Friedrich Parrot (Tartu Ülikooli professor)
    2. Chatschatur Abovian (Etšmiadsini kloostri diakon)
    3. Aleksei Solorovenko (41 Jäägerrügemendi kütt)
    4. Matvei Tolpanov (41 Jäägerrügemendi kütt)
    5. Owannes Aiassian (Arguri küla talupoeg)
    6. Murat Pogossian (Arguri küla talupoeg)
    Kõik see on kirjas Parroti raamatus “Reise zum Ararat”. Ülevaate Parroti reisidest kirjutasime koos Priit Vürstiga 1970-ndate aastate alguses ja see avaldati Eesti Looduses ja venekeelne tõlge kogumikus “Pobeždjonnõe Veršinõ”

    Lugupidamisega Kuldev Ääremaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga