1970-1979

1970

Kolmas ekspeditsioon Eestist Pamiiri Kommunism (7495m) ja Korzhenevskaja (7105m) tippudele. 12 meest Ilmar Priimetsa juhtimisel tõusid Korzhenevskajale ja 8 meest (Ilmar Priimets, Jaak Sumeri, Tõnu Tennisson, Jüri TohverAin UusnaPriit VürstKuldev Ääremaa) Heino Paltseri juhtimisel Kommunismile. Kommunismile tõus oli esimene Baltikumis ja tunnistati parimaks tõusuks. Ühtlasi saavutasid neli eestlast sümboolse tiitli „Pamiiri Lumeleopard“ (Lenin (7134m), Korzhenevskaja (7105m) ja Kommunism(7495m).

Algas valmistumine 1975.a. Pobeda (7439m) ekspeditsiooniks. Kavandati 2 ettevalmistavat ekspeditsiooni: 1973.a. Edela-Pamiiri, üle 6000-listele tehnilistele ja 1974.a. Leninile lõpliku valiku tegemiseks.

1972

Peeter Varep, Vello Park, Kaljo Palmiste ja Ilmar Palo tõusevad Pamiiris Kommunismi (7495m) tippu. Peeter Varep on NSVL-i vanim üle 7000 meetri tõusnud inimene (58a).

16. juulil hukkus Ala Artša piirkonnas, tõusul Svobodnoja Korea tippu, 5B kaljumarsruudil Heino Paltser. Juhuslikult langenud kivi löögist.

Asutatakse Tallinna Alpinismiklubi.

1973

Toimus ekspeditsioon Edela-Pamiiri, Marxi ja Engelsi rajooni Priit Vürsti juhtimisel. Tõnu Tennissoni juhtimisel tehti kõrgtraavers Nikoladze (6250m) – Karl Marxi (6723m) tippudel 5B raskuskategooria.

1974

Ekspeditsioon Pik Leninile (7134m) lõunast koos 7 tipu vallutamisega (2 neist esmatõusud ja 1 marsruudi esmaläbimine) Ilmar Priimetsa juhtimisel. Pik Lenini tippu tõusid Juhan Ahlberg, Hindrek Kriis, Enn Branno, M. Klein, Vello Park, Kaljo Palmiste,Risto TannerLembit Hiiesalu ja Ilmar Palo.

Tõusul Pik Leninile lõunast hukkusid laviinis Priit Vürst, Eerik Reino ja Tõnu Tennisson, pääsesid Jaak Sumeri ja Enn Saar. Laviin tabas alpiniste Pik Lenin lõunakülje tolleaegse raskeima marsruudi läbimise lõpuosas. Suhteliselt laugel nõlval ilmselt maavärina tõttu liikuma hakanud laviin mattis suurde jääprakku 3 meest. Artikkel ajakirjas VokrugSveta 1975 Vahetult pärast katastroofi toimunud esimene välisreis (valuutavaba gruppide vahetus läänesakslastega) Saksa ja Austria Alpidesse. Suleti alpinistide jaoks piiril asuv Pobeda teravate suhete pärast Hiinaga.

Olaf Sööt ja Jüri Tint tõusevad esimeste eestlastena Põhja-Ameerika kõrgeimale tipule Denali(6194m)(väliseestlaste tõus).

1977

Eesti-Läti alpinistide ühisekspeditsioon Pamiiri Alai ahelikule, mitme tipu esmavallutused. Tippudele pandi nimedeks Kreuks, Anveld jne. Lätlaste grupp, kelle kooseisus oli ka Rein Loik, otsustasid ühe mäe nimeks panna Riia mäetipp (5300m).

Tartu Ülikooli taasavamise 175. aastapäeva tähistamiseks organiseeris alpiklubi Firn tõusu Kazbekile, et sümboolselt lõpetada J.F.Parroti 1811. aaastal pooleli jäänud tõus. Tipus Hindrek Kriis, Karl Ottas, Ivo Parmas, Kalle Hansen, Jaan Paaver, Veiko Tamm, Immar Puun, Toomas Täht, Aivar Pärgmäe.

1978

NSV Liidu Spordikomitee rahvusvaheliste laagrite juhtkond kutsus 4 Eesti alpinisti tööle konsultantideks ja mägipäästjateks välismaalaste NSV Liidu mägedele tõuse organiseerivaisse alpilaagritesse ("MAL"). Järgneva 15 aastat jooksul töötas laagrites aastas kuni 15 eestlast. Urmas Grauen ja Ivo Parmas tegid Kaukaasias palju 5 kategooria tõuse.

J.F.W. Parrot Ararati tõusu 150. aastapäeva tähistamiseks tõusevad Pamiiris Korzhenevskaja tipule (7105m) Juhan Ahlberg, Ilmar Priimets, Enn Saar ja Jaak Sumeri.

1979

Ekspeditsioonil Leninile (7134m) Ilmar Priimetsa juhtimisel. Esimese eestlannana tõusis üle 7000. meetri kõrguse mäe tippu Helme Suuk.

07.08.1979 hukkub Fani mägedes Enok Põllu, 4B marsruudil tõusul Alaudin mäe tipule. Põhjus varing, märjad kaljud, ilma julgestuseta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga